Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli 16. õppeaasta avaaktusel Hestia Hotel Strandis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
18. septembril toimus Hestia Hotel Strandis Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli 16. õppeaasta avaaktus. Enne piduliku sündmuse algust heitis Isabell Maripuu, väärikate ülikooli nõukoja liige, mureliku pilgu üle suure saali, kus rahvas istus ka trepiastmetel ja käiguteede astangutel ning ütles, et viimane aeg oleks linnal appi tulla ja toetada suurema saali üürimist, näiteks kontserdimajas, kus mitusada kohta rohkem.
„Tere ja kena kesknädalat kõigile aukandjatele ja asjalikele ning tere tulemast taas kooli, austatud väärikad õppurid! Väärindame seda hetke püsti tõusmisega,” lausus päevajuht Meelis Sarv ja ühiselt kõlas Eesti Vabariigi hümn.
„Augustikuu lõpus tähistati 325 aasta möödumist, mil tollane Tartus asuv ülikool Academia Gustaviana sõja ja masu eest Pärnusse koliti ja tänu sellele sai tollasest kauba- ning sadamalinnast ülikoolilinn,” meenutas mees, kui tolleaegse Academia Gustavo-Carolina esimese üliõpilase reinkarnatsioon ja palus seejärel avasõnaks õpilaste ette astuda Pärnu kolledži direktoril Garri Raagmal. Harjumuspärase tervituse asemel kasutas direktor aega selleks, et peatuda kõiki meid puudutaval kliimamuutuste teemal.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius jagas tudengitele koduse viinamarjaveini valmistamise kogemusi ja rääkis sellestki, et Hollandi ettevõte pole loobunud kavatsusest rajada Pärnusse miljardiline tehas. Hollandi päritolu Power 2X plaanib Niidu tööstuspiirkonda üle miljardi euro suurust investeeringut metanoolitehase rajamiseks – aastavõimsusega 500 000 tonni. Kavandatav tootmisüksus hakkaks täieliku väljaarendamise korral tootma rohelist metanooli, mis põhineb kohapealt hangitud kestliku metsandustoodangu jääkidel ja rohelisel vesinikul, mille valmistamiseks tarvittatakse siinse tulevaste meretuuleenergia toodangut. Tootmine tahetakse käivitada 2028. aastal.
Kosenkranius peab kõigiti tervitatavaks, et meretuuleparkide ja biomassi väärindamise potentsiaali kasutades avanevad Pärnu linnale täiesti uued arenguvõimalused. “Power 2X plaani kohaselt kombineeritakse tulevased uued Pärnumaa logistikavõimalused, nende hulgas ka Rail Balticu kaubajaam.” Tema sõnul on idee äärmiselt geniaalne. Teada on kavatsus ehitada Kihnu taha tuulepark. Üks arendajaid on Utilitas, kes plaanib vedada oma kaabli Pärnu linna ja kasutada seda tuuleenergiat. Tuule olemasolu korral toodaks firma vesinikku, lisaks biometanooli, kasutades ära puidujäägid. Linnapea hinnangul tõuseb tehasega terve Eesti ekspordivõimekus.
Esimeste sõnasaajate järel rõõmustasid Jurmala saali kogunenud suurt hulka rahvast Pärnu Kunstide Kooli õpetaja Andrus Ostrovi juhendamisel akordionistuudio ansambel Energico ning õpetaja Margus Luur koos lõõtsamängijatega.
Kuna valitsuses on jätkuvalt nii nagu öeldakse, turbulentsed ajad, mida see ka ei tähendaks, sestap nähti ja kuuldi aktuse peakõnelejat minister Kristina Kallast videosilla vahendusel. Haridusminister vaatles kolme omavahel seotud teemat: hõbemajandust, elukestvat õpet ja tehisintellekti (AI) ning selle tehnoloogilisi uuendusi.
Kallas ütles, et kui vananevast ühiskonnast on ikka räägitud valdavalt negatiivses võtmes, siis õigem oleks näha vananevat ühiskonda võimalusena, mitte probleemina!
Hõbemajandus on suunatud vanematele inimestele. Selle majandustegevuse hulka kuuluvad teenused, mis vastavad vanemaealiste vajadustele. Miks on see oluline ja minister selgitas peamist: eakate arvukus kasvab ülemaailmselt. Pikemat eluiga tingivad laste suremuse järsk langus; arengud tervishoius, hügieenis, meditsiinis; tervisliku eluviisi populaarsus ja teadlikkus selle positiivsest mõjust; raske füüsilise töö osakaalu oluline vähenemine ja teenustepõhine majanduse kasv; elamistingimuste drastiline paranemine. Tegemist on paljuski inimkonna edulooga. Ministri hinnangul elavad eakamad õnnelikumalt. Nad on oma eluga rohkem rahul ja saavad enam pühenduda perele ning sõpradele.
Euroopa Liidus oli 2015. aastal hõbemajandusega seotud 78 miljonit töökohta. Prognoositavalt kasvab hõbemajanduse maht 5 % aastas. 3,7 miljonilt eurolt 2015. aastal 5,7 triljoni euroni 2025. aastal. Vanemaealised moodustavad olulise oma EL tarbijatest erinevates majandussektorites, eriti majutusmajanduses, toidu- ja teenustesektoris.
Miks on elukestev õpe oluline? Minister nimetas kolme tähtsat fakti: aitab hoida aju aktiivsena ja säilitada kognitiivseid (nt taju, tähelepanu, mõtlemine) võimeid; sotsiaalne kaasatus ja suhtlus; iseseisvuse ja digitaalse kirjaoskuse suurenemine. Kallas ütles, et kui vananevast ühiskonnast on ikka räägitud valdavalt negatiivses võtmes, siis õigem oleks näha vananevat ühiskonda võimalusena, mitte probleemina!
Sõnumeid ülikooli peahoonest tõi elukestva õppe keskuse juht Tiia Ristolainen, kelle sõnul on seni saadud täiendkoolitust 16 õppekavaga 15 paigas üle riigi. Nüüd on tulnud juurde Rapla ja Tapa.
Pidulik avaaktus lõpetati traditsiooniliselt „Gaudeamuse” ühislaulmisega.