Heiki Magnus, mälestuspäeva juht Puise ninal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000 inimest.
Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.
Mälestustseremooniale suurpõgenemise mälestusmärgi juurde hakatakse kogunema laupäeva (21.09) hommikul kella kümnest. Parkimine asub 400 meetrit eemal. Parkimist korraldavad Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna liikmed.
Kogunemisel kingitakse kõigile kohaletulnutele nime registreerimisel teemakohane meenemärk. Organisatsioonid ja asutused on oodatud lippudega, mis asetatakse enne sündmuse algust alustele. Kell 10:50 on kümmekond minutit sissejuhatust ja 11:00 kõlab Eesti Vabariigi hümn, millele järgnevad aupaugud ning toimub pärgade asetamine.
Suurpõgenemise mälestusmärk Puise ninal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sõna saab justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Veel kõnelevad 1944. aastal põgenenud Jaak Maandi ning Riigikogu liikmed Kalle Laanet ja Urmas Reinsalu. Mälestuspalvuse peab EELK Lääne abipraost Küllike Valk. Lauldakse „ Hoia, Jumal, Eestit” ja sündmuse lõpusõnad ütleb Arnold Aljaste. Kontsertosas musitseerib ansambel Valleraa.
Pakutakse suppi, kringlit ja teed.
Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistati kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel, nüüd septembris leiab aset suurpõgenemise mälestuspäev Puise rannal.
Mälestuspäeva korraldavad: Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne ringkond. Mälestuspäeva juhib Heiki Magnus.
Samal teemal:
