Tallinna Linnamuuseum, Eesti Kunstiakadeemia teadur Jaana Päeva ja disainer Kadri Kruus kutsuvad koguma ja jagama käekottidega seotud tundeid ning mälestusi.
Muuseumiga koostöös sündinud loomeprojekt uurib, kuidas kogemused ja mälestused mõjutavad käekottide kujundust ja kasutamist ning kas neil tunnetel on mõjuvõimu pikendada toote elukaart.
Harva kõnetab muuseum oma külastajaid nii vahetult, kui seda teeb Tallinna linnaelumuuseumi näitus “Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950” Eesti käekotidisaini ajaloost. Kohtumised kunagiste kaaslaste – oma, ema või vanaema käekottidega ei ole sugugi nii neutraalsed, kui seda võiks pelgalt eseme tarbeväärtusele mõeldes arvata. Väljapandud kotitüübid peegeldavad naise rolli muutumist ja tollase elu uusi vajadusi ning võimalusi. Näha saab nii asjalikke disainiobjekte kui ka hinnalistest materjalidest käsitööna valminud eksemplare.
Käekotil – argisel tarbeesemel on selle omaniku elus oluline roll. Koti välimus on avalik sõnum, mis vahendab kandja kultuurilisi ja sotsiaalseid tõekspidamisi ja hoiakuid, tema erinevaid rolle ja igapäevaseid vajadusi. See kõik moodustab mõjuva põhjuse koguda kottidega seotud mälestusi ja rakendada neid kotidisaini sisendina.
Nüüd uurib loomeprojekt, millised kogemused ja tunded üldse jäädvustavad mälestusena? Kuidas mälestuste kaudu tekib seotus esemega ja kas seda saab kasutada disainiloomes toote elukaare pikendamiseks? Igaüks saab oma mälestusi jagada linnaelumuuseumi näitusel või veebiküsitluse vahendusel.
Kogutule toetudes valmib kotikollektsioon koostöös aksessuaaridisainer Kadri Kruusiga. Seejärel kogutakse ja analüüsitakse valminud kotiprototüüpide tagasisidet. Saadud teadmised aitavad hinnata kogemuspõhiste meenutuste väärtust ja nende disainiprotsessis rakendamise võimalusi.
Küsimustik on anonüümne. Kogutud andmeid kasutatakse projekti ja sellega seotud publikatsioonide tarbeks. Küsimustiku täitmine võtab aega 5-10 minutit.
KU päevatoimetaja