Eesti kodudes visatakse igal aastal ühe inimese kohta ära keskmiselt 25 kg toitu. Iga kolmas kotitäis toitu, mille Eesti inimesed kauplustest koju viivad, leiab tee prügikasti veel enne kui see jõutakse ära tarbida.
Ehkki levinud on arvamus, et kauplused, koolid ja restoranid on suurimad raiskajad, läheb tegelikult kõige rohkem toitu raisku kodumajapidamistes.
29. septembril tähistati rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamisele pühendatud päeva. Uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Ehkki levinud on arvamus, et kauplused, koolid ja restoranid on suurimad raiskajad, läheb tegelikult kõige rohkem toitu raisku kodumajapidamistes. Kõige vähem aga tootmisel ehk toidutööstuses.
Kliimaminister Kristen Michali sõnul on toidu järele üha suurem vajadus, aga siiski läheb raisku tonnide viisi kvaliteetset toitu. „Topelt pole arukas maksta – osta toitu ja seejärel tasuda äravisatud toidu eest jäätmeveona uuesti. Ületootmine koormab ka keskkonda ning jäätmeteke on osa kliimaprobleemidest. Tasub siis käituda arukalt, see on hea pere rahakotile ja hea keskkonnale ning kliimale,” ütles Michal.
Regionaalminister Madis Kallase sõnul ei väärtustata toidutootmist ja toitu piisavalt. „Pikad toitu täis letid poodides jätavad mulje nagu kõike on külluses, ent sealjuures tuleb mõista, et miski ei tule kergelt ja kuludeta. Toidu tootmiseks ja transpordiks on kulutatud väärtuslikku põllumaad, mullaviljakust, vett, elektrit ja kütust. Toitu ära visates on nende ressursside kasutamine olnud asjata. Seetõttu oli ka sel aastal Eesti toidu kuu üheks eesmärgiks juhtida tähelepanu toiduraiskamise probleemile ja soovitada toidusäästlikumaid tegevusi,” ütles Kallas.
Sageli visatakse aga ära liiga usinalt varutud soodushinnaga kaupa
Uuringu järgi läheb enim toitu raisku lastega peredes ning põhjuseid on erinevaid. Näiteks kipuvad laste maitse-eelistused sagedasti muutuma, mistõttu ühel päeval meelsalt söödav toit ei pruugi järgmisel päeval enam meeldida. Sageli visatakse aga ära liiga usinalt varutud soodushinnaga kaupa, sest see jõuab enne tarbimist halvaks minna.
Kui teadlikult muuta oma käitumist – planeerida oste, säilitada ja külmutada ning kasutada toidujääke järgmiste roogade valmistamiseks, aga ka annetada või kostitada üle jäänud portsudega naabrit/kolleegi/sõpra – õnnestub üsna lihtsalt kodust toiduraiskamist kordades vähendada.
Pane tähele!
Pakendatud toidu puhul on säilimisaja märkimiseks kokkulepitud terminid, mis annavad juhise tarbijale käitumiseks, kuid „parim enne” ja „kõlblik kuni” ei tähenda sama asja. „Kõlblik kuni“ märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese ajaga tervisele ohtlikuks. Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid selle möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ning ohutu, et seda süüa. Kui „parim enne“ on möödunud, siis tasub hinnata toidu söögikõlblikkust meelte abil – vaata, nuusuta, maitse ning võimalusel tarbida toit lõpuni, et vähendada toidu raiskamist.
KU päevatoimetaja