Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni. Tuumajaama rajamise otsust veel ei ole, selle otsuse langetab Riigikogu ja teadmistepõhise otsuse langetamiseks on Kliimaministeeriumi eestvõttel tegutsev tuumaenergia töörühm tellinud mitmeid analüüse.
Värskeimas analüüsis hindasid spetsialistid tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete koguseid ning nende käitlemise ja ladustamise valikuid. Kuna Eestile sobivaid väikereaktoreid veel kasutusel pole, siis on analüüsis esitatud jäätmekogused hinnangulised ja tuginevad meile tinglikult sobivaks peetava GE Hitachi BWRX-300 reaktori andmetele ning tuumaelektrijaamade senistele kogemustele. Arvestades tuumaelektrijaama elueaks 60 aastat, tekiks selle aja jooksul kasutatud kütust ühe reaktori kohta kokku 720 tonni, mis oma mõõtmetelt on võrreldav umbes kolme merekonteineriga.
Analüüsi koostaja, radioaktiivsete jäätmete ekspert Peter Breitenstein soovitab Eestil hoida oma kasutatud tuumkütuse haldamise valikud avatuna. „Tänases olukorras võiks suhteliselt väikese koguse kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemine olla Eesti jaoks üks huvipakkuvatest valikutest, mis ei pruugi aga olla kohe teostatav,“ lausus tuumaekspert. „Sellegipoolest ei tohiks kütuse ümbertöötlemise varianti õiguslikult piirata, sest tulevikus võib see ikkagi osutuda otstarbekaks,“ lisas ta.
Riigil tuleb teha valik avatud ja suletud kütusetsükli vahel ehk otsustada, kas kasutatud kütust käsitletakse jäätmena, mis vajab pikaajaajalist hoiustamist ja seejärel lõppladustamist, või nõuda selle ümbertöötlemist.
Kui Eesti otsustaks suletud kütusetsükli kasuks, siis hetkel oleks Euroopas ainsaks võimalikuks kütuse ümbertöötlejaks Prantsusmaa. Ümbertöötlemise puhul tuleb aga arvestada tuumamaterjali keeruka ja kalli transpordiga ning leida kasutatud kütusest valmistatud segaoksiidkütusele (MOX) ostja, kui meil endil seda tüüpi kütuse kasutamise võimalus puudub. Seejuures tagastatakse riigile ümbertöötlemise järel siiski väike kogus jäätmeid, mida ei saa ringlusse võtta ning millele tuleb ikkagi leida lõppladustamise võimalus.
Avatud kütusetsükli osas pakub analüüs kasutatud kütuse lõppladustamiseks välja kolm valikut: sügavgeoloogilise lõppladustuspaiga rajamine sarnaselt Soomele ja Rootsile, puurauk-meetodil lõppladustuspaiga rajamine, kus jäätmed viiakse spetsiaalsetes kapslites 1-3 km sügavusele maa alla või osalemine regionaalse lõppladustuspaiga rajamisel.
Tuumaenergia töörühma juhi Kliimaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul tuleks ka tulevasel jaama operaatoril kaaluda tehnilistes lahendustes kasutatud kütusest valmistatud tuumkütuse kasutamise võimalusega. „Sellise kütuse kasutamine ei nõua reaktori disaini juures väga suuri tehnilisi muudatusi. Pealegi arendatakse kasutatud kütuse ümbertöötlemise võimalusi maailmas pidevalt edasi,“ sõnas ta.
Analüüs rõhutab, et riik peab looma ka õigusliku raamistiku tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ja jaama sulgemisjärgsete kulude fondi loomiseks ja valitsemiseks põhimõttel “saastaja maksab”. Fondi vahendeid kasutatakse tuumajaama eluea lõpusjäätmete käitlemiseks ja lõppladustamiseks.
Tuumajaama radioaktiivsete jäätmete teema on üks 19 aspektist, mida tuumaenergia kasutuselevõttu kaaluv riik peab Rahvusvahelise Aatomiagentuuri juhendi järgi analüüsima. Tuumaenergia töörühma lõpparuanne, mille põhjal on võimalik otsustada, kas tuumajaama rajamine aitab kaasa energiajulgeoleku tagamisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele, valmib selle aasta lõpuks. Seejärel saab riigikogu langetada otsuse, kas tuumaenergial on Eestis tulevikku.
Analüüs tuumaelektrijaamas tekkivatest radioaktiivsete jäätmete kogustest ning nende käitlemise ja ladustamise valikutest on avaldatud tuumaenergia töörühma veebilehel.
KU päevatoimetaja