Suitsetamise tervist ohustav mõju on laialt teada ja õnneks jääb igapäevaseid suitsetajaid aasta-aastalt üha vähemaks. Need, kes jätkuvalt suitsetavad, teavad enamasti, et avalikes kohtades sigaretti süüdata ei tohi ning konflikte avalikes kohtades tuleb ette harvem.
Siiski on üks küsimus, mille üle suitsetajad ja mittesuitsetajad alatasa vaidlevad: kas koretermaja rõdul tohib suitsu teha?
Vastavalt Tubakaseaduse §29 lg1 p19 on suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis keelatud. Selles nimekirjas ei ole rõdusid, kuid heanaaberlike suhete nimel tasub suitsetajal teiste majaelanikega arvestada. Ühiselu reegleid mittejärgivast korteriühistu liikmest vabanemiseks on ühistu liikmetel võimalik pöörduda kohtu poole ning taotleda sundvõõrandamist.
Rõdudel suitsetamine tekitab pahameelt neis naabrites, kelleni läbi aknapragude või ventilatsiooniava jõuab passiivne suits. Nii saab mittesuitsetajast oma kodus vastu tahtmist passiivne suitsetaja ning see võib olla tervisele sama ohtlik, kui sigareti suitsetamine.
Passiivses suitsus leidub tuhandeid ohtlikke kemikaale, nendest tuntuimad on vingugaas, butaan ja ammoniaak
Passiivne suitsetamine on suitsetaja poolt välja hingatava ja sigarettidest eralduva suitsu sissehingamine. Passiivses suitsus leidub tuhandeid ohtlikke kemikaale, nendest tuntuimad on vingugaas, butaan ja ammoniaak. Need võivad kahjustada kopsurakke, muutes need haavatavamaks nii kopsuvähi kui ka muude hingamisteede probleemide, nagu astma ja bronhiidi suhtes. Lisaks võib passiivne suitsetamine suurendada südamehaiguste ja insuldi riski.
Igaühel, kes puutub kokku passiivse suitsetamisega, suureneb oluliselt terviseprobleemide tekkerisk. Lastel võib passiivne suitsetamine põhjustada hingamisprobleeme, aga ka tõsisemaid tervisehäireid, nagu imikute äkksurma sündroom, kõrvapõletikud ja astma. Lapsed on passiivse suitsetamise mõjude suhtes eriti tundlikud, kuna nende keha alles areneb. Seega on arusaadav, miks rõdul suitsetav naaber ärritab eelkõige väikeste lastega peresid.
Suitsetajal on nii enda kui ka teiste tervise kaitseks kõige mõistlikum täielikult suitsetamisest loobuda. Peatselt saabuv uus aasta on hea verstapost halbade harjumuste seljataha jätmiseks. Kui suitsetamisest loobumine pole siiski nii lihtsasti tehtav, siis tasub kaaluda üleminekut kuumutatava tubaka tootele, mille tarbimisel ei toimu põlemisprotsessi. Tarbija saab spetsiaalse seadme abil tubakat kuumutada ning sisse hingata aerosooli, mis sisaldab nikotiini, kuid võrreldes tavalise sigaretiga on selles oluliselt väiksem kogus kahjulikke aineid.
Mida teha, kui naaber rõdul suitsetab ja see sinuni levib? Räägi naabriga alustuseks rahulikult – võib-olla ta isegi ei tea, et tema sigaretisuits sinuni jõuab ja lõpetab selle tegevuse esimese palve peale. Kui otse suhtlemine ei vii tulemuseni, siis tasub teema tõstatada korteriühistus. Sealt edasi on rõdul suitsetavat naabrit võimalik korrale kutsuda juba ühistu juhatuse kaudu.
Allikas: Agenda Public Relations
Samal teemal:
E-SIGARETTIDE LEVIK NOORTE HULGAS ON BALTI RIIKIDE ÜHINE MURE