Kuurortlinnas Tõrvas valmis viiemeetrine liivaskulptuur, millel on kujutatud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid osana kuulsast New Yorki Vabadussambast. Hiiglaslikku liivaskulptuuri aitasid ehitada Tõrvas elavad Ukraina sõjapõgenikud ning mõte sai teoks tänu kohalike ettevõtjate toele.
Tõrva uuele keskväljakule püstitatud Zelenskõi vabadussamba ehitamiseks kulus kokku 72 tonni liiva. Hiigelkuju ümber on kavas suve alguseks luua mitmetest skulptuuridest koosnev Vabaduse Park, mis jääb linna kaunistama kuni sügiseni.
Zelenskõi vabadussamba kavandi autor, tuntud Läti liivaskulptuuride skulptor, Agnese Rudzite Kirillova rääkis, et skulptuuri kavandades kaaluti mitmete sümbolite vahel, kuid New Yorkis paiknev vabadussammas on ilmselt kõige tuntum vabadusele pühendatud kuju. “Kõik Balti riigid võtavad tänast olukorda väga tõsiselt, sest mäletame veel, milline oli elu Nõukogude Liidus. See on põhjus, miks me nii kõrgelt hindame vabadust, mida praegu omame,” lisas skulptor Agnese Rudzite Kirillova.
Tõrva vallavanem Maido Ruusmann sõnas, et valmiv kuju on osa selle-aastasest ettevõtmisest luua Tõrva kesklinna erinevatest skulptuuridest ja näitustest koosnev Vabaduse Park, mille eesmärgiks on panna inimesi mõtlema väärtuste üle, mis praegu näivad iseenesestmõistetavana.
“On tuntav oht, et sõjaga hakatakse ära harjuma ning arvatakse, et see meid ei puuduta. Tegelik võitlus Ukrainas käib just meile oluliste väärtuste nimel – headus ja kurjus, demokraatia ja diktatuur, iseseisvus ja okupatsioon,” selgitas Ruusmann Vabaduse Pargi loomise ideed.
Maido Ruusmann lisas, et Tõrva vallal on hea meel pakkuda elukohta Ukrainast tulnud põgenikele tänu kellele koos kohalike ettevõtjate toetusel Vabaduse Park Tõrvasse kerkib.
Vabaduse Park avatakse 21. juunil
Vabaduse Park avatakse 21. juunil ning avamisüritusele on kutsutud Tõrva Ukrainas asuva sõpruslinna, Baranivka lauljad ning linnajuhid. Lisaks tuletatakse sel õhtul meelde Eesti vabaduse kättevõitmist ühislaulmisega Ivo Linna ja Antti Kammiste juhatamisel.
Vabaduse Pargi idee autor on Tõrva vald ning Indrek Leht, liivakujude kavandid tegi Agnese Rudzite Kirillova Lätist ning teostas koos teiste Läti skulptoritega koostöös Ukrainast pärit kunstniku Yuriy Kosteriniga, kes on tulnud sõjapõgenikuna Eestisse.
Tõrva on üks vähestest Eesti kuurotlinnadest – sellekohane ametlik tunnistus anti üle 1937. aastal. Mulgimaa pärliks kutsutud linnas on kaasaegsed suve- ja talispordirajatised, hinnatud ranna-ala ning hiljuti avatud veemõnula. Tõrva vald on osa ajaloolisest Mulgimaast, mis eristub oma unikaalse looduse ja kultuuripärandiga.
KU päevatoimetaja