Stenbocki maja kommunikatsioonibüroo teatel kiitis Valitsus täna heaks ja saadab parlamendile karistusseadustiku muudatused, millega muutub väärteona karistatavaks vaenulike sümbolite häiriv kasutamine. Kriminaalkorras karistatavaks muutub välisriigi agressioonikuriteoga liitumine, selles osalemine või selle toetamine ehk Venemaa aitamine Ukraina sõjas.
“Oluline on mõista, et alates sellest, kui Putini Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainale sõjaliselt kallale, elame me kõik muutunud maailmas. Ka sümbolid on saanud uue tähenduse,” ütles peaminister Kaja Kallas. “Sümbolite kasutamine näitab suhtumist. Propagandasümbolite kasutamine on märk toetusest ka selle režiimi inimsusevastastele tegudele, sealhulgas Ukraina ründamisele, elumajade ja haiglate pommitamisele, inimeste tapmisele ja küüditamisele. See rebib lahti ka Eesti inimeste valusad mälestused okupatsiooniajast. Mälestada ja meelsust avaldada saab ka ilma selliseid sümboleid kasutamata, mida võib tõlgendada sõja õigustusena või mis võivad inimestele haiget teha. Samuti võimaldab vaenulike sümbolite kasutamine inimesi provotseerida. Selle üle tunnevad muret kõik Eesti inimesed – sõltumata sellest, kas nende emakeel on eesti, vene või ukraina. On tähtis, et püsiksime ühiskonnana koos. Eestis elavaid inimesi seob hoolimata erinevast minevikust ühine tulevik. Ärme lase end lõhestada propagandal ja säilitagem tasakaalukas meel,” lausus Kallas.
Karistusseadustikus sätestatakse väärteona vaenulike sümbolite kasutamine agressiooni ja sõja toetamiseks. Täpsemalt nähakse ette rahatrahv või arest agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümbolite eksponeerimise eest, selleks, et neid tegusid toetada või õigustada või teisi inimesi hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik, on rahatrahvi suuruseks kuni 32 tuhat eurot.
Väärteoks muutuks üksnes sümboli avalik eksponeerimine, mis tähendab, et see peab olema tehtud nähtavaks avalikult. Samas ei oleks karistatav see, kui sümbol on mõnel antiigipoes müüdaval esemel või kasutatakse seda teatrietendusel ilma taunimisväärse eesmärgita. Samal põhjusel ei ole väärtegu ka igasugune tavapärane Z-tähe kasutamine.
Samuti muudetakse vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et väärteo eest saab edaspidi inimese vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale.
“Selliste agressiooni toetavate sümbolite abil, nagu praeguse sõja puhul on kujunenud Z-täht, on võimalik äärmiselt kiiresti ja lihtsalt mobiliseerida rahvarühmasid. Sümboli ohtlikkus tuleneb kontekstist, kus ja kuidas seda kasutatakse, mistõttu ei pidanud me mõistlikuks eelnõus tuua välja konkreetset sümbolite loetelu. Inimese vastutusele võtmise puhul on olulised kaks aspekti – kui sümboli kasutamise eesmärk on toetada või õigustada agressiooni või teatud tüüpi kuritegusid või teiste inimeste hirmutamine ja alandamine,” selgitas justiitsminister.
Teine eelnõuga tehtav muudatus seisneb selles, et kuriteoks muutub agressori relvajõududega liitumine, mille eest on võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega.
“Venemaa paneb toime agressioonikuritegu Ukraina riigi ja rahva vastu. Oleme valitsuse poolt juba varem välja öelnud, kuid kordame veel, et kui isik nende kuritegude toimepanemises osaleb või neid toetab, võetakse ta selle eest vastutusele,” sõnas justiitsminister Maris Lauri. “Oluline on aru saada, et lisaks agressori relvajõududega liitumisele on keelatud igasugune abi. Näiteks vahetult agressorriigi relvajõudude või relvastatud üksuste igasugune füüsiline või aineline toetamine, sealhulgas rahastamine.”
Kuna agressori relvajõududega liitutakse väljaspool Eestit, muudetakse seadust viisil, et see hõlmaks ka väljaspool Eesti territooriumi toime pandud tegusid, kui selle on toime pannud Eesti Vabariigi kodanik, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimene või Eestis registreeritud juriidiline isik.
Samuti muudetakse vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et väärteo eest saab edaspidi inimese vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale. Seni on väärteo eest karistamiseks olnud vajalik selline tagajärg. Lisaks muudetakse vaenu õhutamise paragrahvi nii, et juhul, kui selline raske tagajärg kaasneb, oleks edaspidi tegemist kuriteoga.
KU päevatoimetaja