1920. aasta 2. veebruaril kell 00.45 kirjutati alla Tartu rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, millega Nõukogude Venemaa tunnistas esimest korda Eesti Vabariiki iseseisva riigina.
Lipupäevadel heisatakse kogu Eestimaa lipuehtesse. Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et sinimustvalget Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna. Eesti lipu kasutamise õigus on igaühel. Sinimustvalge lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine ja kultuuriline kasvamine. Sinimustvalge on muutunud eestluse sümboliks – rahvuslipuks. Sinimustvalge lipu all on võideldud ja võidetud kätte riiklik iseseisvus. Eesti Vabariigi loomisel kinnitati sinimustvalge riigilipuks.
Sinimustvalge on muutunud eestluse sümboliks – rahvuslipuks
28. novembril 1918 algas võitlus Eesti vabaduse ja enesemääramisõiguse eest. 402 päeva sõdisid Eesti väed Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri ülekaalukate vägede vastu.
31. augustil 1919 tegi Nõukogude Vene välisasjade rahvakomissar G. Tšitšerin Eesti Vabariigile rahuläbirääkimiste ettepaneku. Peale esmaste katsete luhtumist asuti rahuläbirääkimiste laua taha 5. detsembril Tartus. Läbirääkimiste esimeses etapis lepiti kokku üksteise tunnustamise, Eesti-Vene piiri ja sõjaliste tagatiste küsimustes.
1920. aasta jaanuaris jätkusid rahuläbirääkimised. Rahukonverentsi teises etapis lepiti kokku majandusküsimustes, sealhulgas Eestile kuulunud osa endise Vene riigi pärandist ja Eestist evakueeritud kultuuripärandi tagastamise küsimustes. Rahulepingu tekst valmis lõplikul kujul 31. jaanuaril ning 2. veebruari öösel, kell 00.45 kirjutati alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid.
Teksti allikas: Lipuvabrik
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
