USA Arengukoostöö Agentuur (USAID) on valmis saanud iga-aastase Ida- ja Kesk-Euroopa ning Euraasia riike hõlmava vabaühenduste elujõulisuse indeksi. Kodanikuühiskonna hakkamasaamist pandeemia perioodiga hinnatakse heaks, Eesti asetseb ülekaalukalt edetabeli tipus.
Uuringus hinnatakse seitset mõõdet: seadusandlik keskkond, tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, huvikaitse, teenuste osutamine, tugistruktuurid ning avalik maine. Eesti on indeksis võrreldud 24 riigi seas enamikus näitajatest esikohal.
“Pandeemia on mõjutanud kõiki valdkondi, sealhulgas loomulikult vabakonda. Tänavuse raporti peamine sõnum on, kui olulist rolli mängivad erinevad vabaühendused ühiskonnas. Sageli on väljakutsetele reageeritud riigist paindlikumalt, seda nii hädavajalike teenuste pakkumisel, abivajajateni jõudmisel kui ka haavatavate kogukondade toetamisel, olgu tegemist siis toiduabi tagamise või koduvägivalla ennetamisega,” võttis uuringu tulemused kokku Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.
Eesti tugevustena märgitakse muuhulgas ära riigi ja kohalike omavalitsuste rahastuse ning kogutud annetuste kasvu ajas, kuid teisalt tuuakse välja, et Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarve pole aastate jooksul muutunud.
Olulise arenguna toob uuring välja infotehnoloogia üha laialdasemat kasutuselevõttu. Piirangute tõttu paljude tegevuste veebi kolimine on takistanud madala digipädevusega või vajalike seadmeteta sihtgruppideni jõudmist, teisalt võimaldanud ligipääsu paljudele üritustele ja programmidele ka neile, kes seni füüsiliselt osaleda ei saanud.
Samas kui Eesti ühenduste võimekus on jäänud kõigis valdkondades võrreldes 2019. aastaga samaks, tunnevad uuringu koostajad muret mitmete lähiriikide pärast, eriti kiirelt on langenud kodanikuühiskonna elujõulisuse näitajad Poolas.
Eesti raporti koostamist koordineeris Vabaühenduste Liit.
KU päevatoimetaja