Täna on 180. sünniaastapäev 19 sajandi Eesti rahvusliku ärkamise eestvedajal, ajakirjanikul ja poliitikul ning põllumajanduse edendajal Carl Robert Jakobsonil.
Carl Robert Jakobson sündis 1841. aasta 26. juulil Tartus. Noorusaastad veetis ta Tormas, kus tema ise Adam Jakobson oli kihelkonnakooli õpetaja. Torma kihelkonnakoolis sai Carl Robert ka ise alghariduse. Aastatel 1856-1859 õppis Jakobson Valgas Cimze seminaris.
1859-1862 töötas ta oma isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetajana. 1862. aastal tekkisid tal Torma mõisniku ja pastoriga lahkhelid ning Jakobson lahkus ametikohalt. Tüli alguse sellest, et Jakobsoni lehm läks mõisniku põllule. Järgnevad aastad veetis Jakobson töötades kooliõpetajana Jamburgis ja Peterbruris, kus liitus Eesti rahvuslikku liikumist edendava Peterburi patriootide ringiga.
Jakobsoni vaated said suuresti tuntuks tema kolme Isamaa Kõne järgi. „Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus,” kõneles Jakobson esimeses oma kolmest Isamaakõnest „Eesti rahva valguse, pimeduse ja koiduaeg,” mille pidas 1868. aastal Tartus Vanemuise Seltsis.
Võimalik, et Jakobson võttis ühena esimestest eestikeelses sõnavaras kasutusele sõna poliitika. Tema asutatud ja 11. märtsil 1878. aastal Viljandis ilmumist alustanud ajalehes Sakala kirjutas ta: „Meie ei saa aru, mikspärast meil eestlastel, kes meie omal enese maal elame, niisama poliitika õigust ei pea olema, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem elama asunud. Meie vana Eesti vaim ei anna meile enne rahu, kunni meil omal maal ühesugused poliitika õigused tõiste rahvustega on.”
Jakobson õppis ladina keelt, luges Rooma riigimehe ja oraatori Cicero teoseid, poliitiliseks eeskujuks pidas ta Itaalia vabadusvõitlejat kindral Giuseppe Garibaldit (1807-1882). Peterburis õpetas Jakobson ilukirja suurvürst Konstantini tütrele Olgale, kellest sai Kreeka kuninganna, kuningas Georgiose abikaasa.
Jakobson pidas eriti oluliseks põllumehe tarkuse õpetamist. Ta kirjutas raamatu „Teadus ja seadus põllul”, mille esimeses peatükis on antud ülevaade põllumajanduse ajaloost, näidatud, milline peab olema põllumees ja tema käitumine, teises peatükis tutvustakse taimeelu tegureid, kolmandas mullateaduse aluseid ja maaparandust, neljandas väetisi, viiendas taimede elu ja olemist.
Jakobson korraldas 1874 Vändras Eesti esimesed künnivõistlused, 1877 Pärnus esimese põllumajandusnäituse.
Jakobsoni mälestust hoitakse ja arenatakse väärikalt tema nooraastate elu ja tööpaigas Tormas. Alates 1957. aasta 17. märtsist kannab tänane Torma põhikool C. R. Jakobsoni nime. Koolimaja vastas asub tema mälestussammas ja koolimajas Jakobsoni tuba, kus hoitakse materjale Carl Robert Jakobsoni ja tema isa Adam Jakobsoni tegevuse kohta.
Täna hommikul viis Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli esindus eesotsas direktor Heiki Sildnikuga lilli Jakobsoni mälestussamba jalamile. Lillekorvi ärkamisaja suurmehe monumendile viis ka Jõgeva vallavalituse esindus.
Alates 2005. aastast korraldatakse Tormas Jakobsoni kõnevõistlust „Isamaa on meile püha”. Idee algatas toonane Torma valla kultuurijuht Merle Nisu koostöös Torma vallavanema Riina Kulliga. Võistluste võitja auhinnaks oli 500 Eesti krooni Jakobsoni pildiga, praegu aga samas väärtuses rahasumma eurodes. Samuti saab võitja nahkköites raamatu Cark Robert Jakobsoni „Kolm Isamaa Kõnet”
Vaiatus toimuvad igal kevadel Jakobsoni Talulaadad.
Viimased elusaastad veetis Jakobson kodutalus Kurgial, kus suri 19 märtsil 1882. Kurgial asub Jakobsoni Talumuuseum.
Jaan Lukas