Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu kirjutab Kohila valla kodulehel, et alanud aastal tähistab Hageri Lambertuse kogudus oma tegevuse 800. juubeliaastat. Kogudusele rajamiseks lõid eelduse taani misjonärid. On teada, et 1219 – 1220.aastatel harjulasi ristinud ja ka Hageri kiriku ehitamist alustanud preestrid olid pärit Taanist, Ribe linnast. Sealt nad tõid Hagerisse kaasa ka nimipühaku Lambertuse nime ja austuse.
Millal täpselt kirik valmis sai, ei ole siiski teada. Kuna aga ristimisega pannakse alus koguduse tekkele, siis on juba pikki aastaid peetud koguduse alguseks 1221. aastat.
Tänasel kogudusel on suur au olla see põlvkond, kes saab tähistada nii väärikat koguduse juubelit. Suured juubelid on alati ka natuke problemaatilised. Kindlasti on palju positiivset, mida on võimalik esile tõsta. Näiteks kristlus on olnud siiani Euroopat ühendavaks väärtussüsteemiks, meie oleme kristlastena üks osa sellest. On aga ka teemasid, mida oleme häbenenud, mis on kas maha vaikitud või ideoloogilises võitluses teadlikult negatiivsena paista lastud. Sellisteks teemadeks on ristisõjad. Küllap on õigus ka nendel, kes rõhutavad, et see toimus „tule ja mõõgaga” aga küsigem, millist sõda on peetud teisiti. Ajastu oli selline. Tallinnas ja Vanal-Harjumaal on tegemist Taani ristisõdadega. Saksa Ordu tegevus siiani ei ulatunud.
Ajaloolise osa käsitluses oleme teadlikult palju tähelepanu pööranud ristisõdade teemale
Kõigele sellele mõeldes, oleme koguduses leidnud, et sellist juubelit ei oleks mõistlik tähistada ainult aastapäeva jumalateenistusega. See oleks selgelt liiga vähe. Õigem on korraldada lausa teema aasta, oma paljude erinevate sündmustega, mis kõik omal kombel avavad natuke meie ajalugu ja samas kõnelevad tänasest kogudusest ja meie tänastest väärtushinnangutest. Nii on meil toimkonnaga kokku pandud päris üksikasjalik kava, et igas kuus oleks mingi ettevõtmine, kus kõik on kutsutud osalema nii korraldajatena kui osavõtjatena. Kava on ära toodud valla veebilehes. Tahaksin aga tähelepanu juhtida sellele, et elame viiruse tõttu praegu päris keerulisel ajal ja me ei saa olla sugugi päris kindlad, et kõik plaanitu õnnestub. Kavatseme aasta kavale lisaks igas kuus toimuvat sündmust jooksvalt esitleda nii sotsiaalmeedias kui koguduse teadetes. Olgem siis tähelepanelikud ja ka leplikud võimalike muudatuste pärast.
Alustame aastat jaanuaris kohtumisõhtuga peapiiskop Urmas Viilmaga Kohila Mõisakoolis.
Ajaloolise osa käsitluses oleme teadlikult palju tähelepanu pööranud ristisõdade teemale. See, meie jaoks keeruline teema, tuleb lahti rääkida ja laiemasse konteksti panna, et saaksime kaasa mõelda ja loodetavasti ka mõista. Kavas on korraldada kaks akadeemilist kohtumisõhtut Hageri akadeemia nime all ja ajaloo konverents, tänases Eestis nimekate teadlaste ja kultuuritegelastega.
Koguduse elu ei ole aga mitte ainult ajalugu. Seetõttu väärib kindlasti tähelepanu ka märtsis toimuv Taani pühapäev ja mai kuus toimuv kuulutusnädal, kus külas on koguduste õpetajad erinevatest kogudustest. Kuulutusnädalale järgneb noorte hulgas enam tuntud Taizé õhtupalvus ja Kirikute öö. Juunis toimub ka perelaager, kuhu on oodatud nii lapsed kui nende vanemad. Augustis on plaan teha jalgratastega tiir peale koguduse territooriumile.
Kui vähegi võimalik, siis tahaksime huvilistega sõita ka juuli kuus Taani, et tutvuda nende paikkondadega, konkreetsete losside ja kirikutega, kust Eestisse tulnud ristisõdijad teele tulid. Kes reisi vastu huvi tunneb, tasuks endast kindlasti kogudusele teada anda, et koos mõelda edasi, kuidas mõte teoks teha.
Septembris tahame pidada ajaloo konverentsi ja aastapäeva piduliku jumalateenistuse. Jumalateenistusel jutlustab peapiiskop Urmas Viilma, kes pühitseb ka koguduse vapi ja lipu. Püha Lambertuse mälestuspäev on 17.september. Kuna see on reede, siis peame aastapäeva sündmused sellele eelneval nädalavahetusel, konverentsi 11. septembril ja jumalateenistuse pühapäeval, 12. septembril.
Kõigele lisaks on plaan pidada erinevaid kontserte, korraldada näitusi ja kaasata koolilapsi kihelkonna ajaloo uurimisse.
Valmis on saanud ka koguduse lipp ja vapp. Lipu ja vapi on kujundanud heraldik Priit Herodes, kes ütleb kujunduse kohta järgmist: „Punane tähistab Püha Vaimu tegevust, ligimesearmastust ja koguduse nimipühaku märtriseisust. Kuldne on jumaliku tõe, õnne ja pühendunud tööga saavutatava edu tunnusvärv. Hõbedane märgib tarkust, ustavust ja hingepuhtust. Kilbijaotus osutab Raplamaale, punased väljad koos hõbedase ristiga viitab taanlaste panusele Eestimaa ristiusustamisel ja Hageri kiriku rajamisel, samuti siinse ala ajaloolisele kuulumisele Harjumaa koosseisu. Mitra ja pistoda on märterpiiskopi Püha Lambertuse tunnusmärgid”.
Juubeliaastaga seoses on kogudusel plaan teha ka erinevaid tarbeesemeid ja suveniire, mida kõigil soovijail on võimalik endale mälestuseks osta. Vapist on juba tehtud rinnamärke. Suurele lipule lisaks on saadaval ka laualipud.
Kohtumiseni kirikus ja Hageri kogudus 800 juubeliaasta sündmustel!
Jüri Vallsalu