KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

Terviseamet soovitab eriolukorra tõttu kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“

Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.

Hoonetes või hoonete osas, kus on pikalt kasutuseta seisnud soojavee boilerid ja soojaveevarustussüsteemid, tuleb kõik kasutuseta olnud kraanid avada ning loputada. Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Kindlasti tuleb seda tehes olla ettevaatlik, et kuum vesi ennast ega teisi hoones viibijaid ei põletaks.
Lisaks soovitab terviseamet veekvaliteedi kontrollimiseks tellida mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. „Kui analüüs ei vasta nõuetele, soovitame pöörduda hoone omaniku, veekäitleja või muu pädeva asutuse poole, et vajadusel torustikku põhjalikumalt loputada või desinfitseerida. Seejärel tuleb mikrobioloogilist analüüsi korrata,“ ütles Albrecht.

Joogivee süsteemide desinfitseerimiseks kasutatavad kemikaalid ehk biotsiidid kuuluvad tooteliiki nr 5, Eestis heakskiidetud toodetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel. Biotsiidi valikul tuleb lähtuda sellest nimekirjast ja vajadusel konsulteerida biotsiidi kasutajatoega aadressil bpr@terviseamet.ee.

Juhitakse tähelepanu, et enamus biotsiididest on mõeldud professionaalseks (kutsealaseks ja tööstuslikuks) kasutamiseks. See tähendab, et neid tohib kasutada ainult kutseline kasutaja. Kutseline kasutaja on isik, kellel peavad olema teadmised kutsetegevuses kasutatavate biotsiidide ohtlike omaduste, riskide ohjamise ja kasutustingimuste kohta ning biotsiidi ohutu kasutamise oskused, mis on saadud taseme- või tööalase koolituse käigus, mille kohta on olemas asjakohane tunnistus või tõend.

Torustike desinfitseerimise või joogivee kvaliteedi säilimise küsimustes tuleb ühendust võtta kohaliku veekäitlejaga, kellel on süsteemide puhastamiste osas pikaajalised kogemused.

Print

 

 KU päevatoimetaja

Share via
Copy link
Powered by Social Snap