Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.
[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.
Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.
Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.
Pärnu on väga hea paik, kus politseikool asub linnale hästi lähedal. Paikuse politseikooli kadetid tahavad Pärnus tööd teha.
Oviir kinnitas prefekti sõnu, et Pärnumaal on turvaline elada. Pärnumaal on kaheksa päästekomandot. Pärast omavalitsusreformi kuulub ka Lihula komando Pärnumaa koosseisu. „Kõigi inimestega üheskoos muudamegi Pärnumaa turvalisemaks.” Hospidali tänava suurpõlengul oli kohal terve Pärnumaa päästeressurss ja kahjutulele suudeti piir panna. Tegeletakse ka ennetustööga, et olla enne õnnetust kohal. Kahjuks on sellel aastal Pärnumaal kaks tules hukkunut ja kolm uppunut. Oviir loodab, et mingist ajast alates ei peaks enam selliste kurbade õnnetustega silmitsi seisma.
Helme ütles kohtumise moderaatorina, et mõlemad juhid on asjalikud mehed. Nad pole poliitikud ja seepärast erinevalt poliitikutest oma napisõnalisusega. Poliitikud armastavad ikka pikalt ja palju rääkida ning vähe öelda, tõdes minister enesekriitiliselt. Kuid lisas juurde, et ta armastab küll pikalt rääkida, aga tal olevat ikka midagi samas ka öelda.
Esireas istuval naisel oli käsi püsti juba enne Helme jutu algust. Tema sai oma muret selgitada kõige viimasena. Selgus, et üle seitsmekümnene proua on oma elus esimest korda pöördunud politsei poole, kuna teda ründasid purevad koerad. Parema selguse saamiseks palus nõunik naise lõpuks enda kõrvale lauda istuma, et kaasavõetud paberite ja probleemiga lähemalt tutvuda. Kuid esimesena sai õiguse küsimuse esitamiseks kõige tagumises reas istunud vanahärra, kes soovis kuulda ministri seisukohta, et Toompea istungitesaalis asunud Lenini bareljeef on sattunud Isamaa erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi erakogusse? „Sellel on kunstiline ja rahaline väärtus.” Helme vastas, et temani pole lugu ja küsimuse esitaja kiri jõudnud. Helme lubas Seederit nähes kindlasti temalt endalt asjakohta selgitust küsida.
[pullquote]Seda autodroomi ei tule[/pullquote]Küsimus Paikuse politseikooli autodroomi laiendamisest keset väljakujunenud elukeskkonda. “Milline on ministri seisukoht?” Helme teatas, et teema oli käesoleval nädalal arutusel politsei juhtide ja sisekaitseakadeemia inimestega. „Seda autodroomi ei tule,” lausus minister. Otsus valmistas muret prefektile, sest autodroomi mujale viimine võib tähendada võibolla 10 või 15 aasta pärast ka kooli mujale paigutumist. Paikuse politseikooli küsimus tuli veel hiljemgi korduvalt jutuks. Ministri kinnitusel pole praegu Paikuse politseikooli sulgemine kordagi teemana tõstatunud.
Küsimus Audru ringrajalt kostvast mürast. „Mida saate teha müraterrori lõpetamiseks?” Küsija sõnul puuduvat ringrajal kasutusluba. Prefekt teatas, et luba on olemas, kuid küsija vaidles vastu. Sõna sõna vastu ei toonudki reedesel kohtumisel selgust, kellel õigus. Helme polnud asjaga eriti kodus, aga leidis, et see on rangelt omavalitsuse teema. Helme avaldas arvamust, et ministeerium võib olla vahendajaks, politsei, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna esindajate kohtumisel, püüdmaks leida lahendust.
Ettepanek, et lapsi saaks karistada juba alates 12-st eluaastast. Prefekti hinnangul pole karistamine laste puhul hea meetod. Tehes trahvi, saab karistuse tegelikult lapsevanem. Laste mõjutamiseks on muud tegevused. Suurte kogemustega politseinik väitis, et karistus ei aita. Lapsega tegeledes peab keegi ka perega tegelema. „Isa ja ema vajavad ka abi. Sinna tuleb samuti abi suunata, et kuidas selle lapsega ümberkäia. Oleme seni selle asja kahe silma vahele jätnud. Ma ei poolda laste karistamist.”
Helme ja tema erakonna sooviks oleks homoorganisatsioonide rahalise toetamise lõpetamine ja samade summade suunamine noorte huvitegevuse suurendamisele.
Helme soovib, et ka siseministeerium saavutaks 2% SKP-st, millega tagada normaalsemat siseriiklikku turvalisust. See tähendaks praeguse 1,4% juures riigieelarvelist tõusu 0,6 %.
[pullquote]tagasi Jumala juurde[/pullquote]Keegi noorem mees soovitas noorsooprobleemide lahendamisel pöörduda tagasi Jumala juurde. Ta tõi näiteid möödunud aja Ameerikast, kus pärast palvete ja Piibli tundma õppimise lõpetamist koolides hakkasid halvad hoiakud kiirelt levima. Selles plaanis Helme süvenevat ateismi ei toeta ja oli mõtteavaldusega põhimõtteliselt nõus.
Küsimus elektri ootamatu kadumise kohta. Elektriga varustatus on ministri teatel täie teravusega valitsuse ees üleval. Teadlased ei ole veel valitsusele vettpidavaid lahendusi pakkunud. Meie idanaabril on võimalus elekter välja lülitada. Lahtiühendamine Venemaast ja ühendamine Euroopaga nõuab väga suurt investeeringut ja palju aastaid aega. Meie praegused kriisiplaanid võimaldavad kõigest nädala toime tulla. Kuidas edasi, seda veel keegi ei tea. Meie praegune ülesanne ongi tegeleda kriisiplaanidega, kus on permanentsed lahendused.”
Urmas Saard
