Hõpõhõimo hõpõkraam. Foto: Obinitsa Muuseum
Päevatoimetaja
Obinitsa Muuseumis on avatud esimene ajaloolistele seto hõbeehetele pühendatud näitus Setomaal – “Hõpõhõimo hõpõkraam”. Näitus toob publiku ette hõbeehted ehk hõpõkraami kui seto naiste pärandisüsteemi keskse osa.
Eestis on seto ehete põhjalikust uurimisest möödunud ligi kakskümmend aastat ning väljapanek loob uue võimaluse vaadelda pärandit tänapäeva kontekstis. Näitus küsib, milline on seto hõbeehete tähendus täna ja milliseid lugusid kannavad need tänapäeval seto naiste jaoks.
Seto ehted kuuluvad seto naiste omailma – hõpõhõimolõ – ning on põlvest põlve pärandatav naistevaheline pärimus. Komplektid saadavad naist läbi elu, tähistades kuuluvust ja elujärge. Hõbe toimib ühtaegu kaitse, mälu ja järjepidevuse märgina.
Näitusel kõlavad nelja seto naise lood, mis avavad hõbeehete tähendusi kaasajas
“20. sajandi teisel poolel seto ehete kandmine osaliselt katkes ning hulk teadmistest jäi edasi andmata. Täna näeme ehteid peamiselt folkloorirühmade esinemistel. Näitusel kõlavad nelja seto naise lood, mis avavad hõbeehete tähendusi kaasajas – loodetavasti on see alles algus uute teadmiste kogumisele,“ ütleb näituse kunstiline juht Ketlin Kuusing.
Ehted ulatuvad 18.–21. sajandini
Näitus tugineb dr Mare Piho etnograafilisele uurimistööle ning toob kokku museaalid Setomaa Muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Väljapaneku keskmes on neli ehtekomplekti, mis paiknevad ruumi keskel, viidates hõpõhõimo ühtekuuluvusele. Ehted ulatuvad 18.–21. sajandini, hõlmates nii Setomaa naiste kantud ajaloolisi esemeid kui ka kaasaja meistrite loomingut.
Seto ehted loovad liikudes iseloomuliku heli – sageli öeldakse, et seto naist enne kuuled, kui näed. Näitust saadab Sven Sosnitski heliteos, mis toob esile ehete ruumilise kohalolu.
Õie Sarve, Olga Rõbkina ning Eve ja Maime Kapteni lood
Traditsioonilised kandmisviisid on nähtavad arhiivifotodel, tänapäevase mõõtme annavad intervjuud seto naistega, kelle kogemused avavad hõbeehete tähendusi kaasajas; näitusel on esindatud Õie Sarve, Olga Rõbkina ning Eve ja Maime Kapteni lood.
Näitus valmis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teema-aasta „Päritud pärandamiseks“ raames. Näitus on avatud Obinitsa Muuseumis 22. veebruarist kuni 31. augustini 2026. Muuseum asub aadressil Obinitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond. Lahtiolekuajad: www.setomuuseum.ee. Näitus paikneb muuseumi teisel korrusel ega ole ligipääsetav ratastooliga külastajatele.
Toetajad: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Uus Teater, Akvaariumikoda Akvabox, Aaser Raudkett.
Obinitsa Muuseum tutvustab seto naise ajaloolist elu ja kultuuripärandit temaatiliste näituste ja muuseumiprogrammide kaudu.