Fotogalerii
Tartu rahu aastapäeva tähistamiseks toob kooli liputoimkond aulasse Sindi gümnaasiumi piduliku Eesti lipu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Täna tähistas MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond ühiselt Sindi Gümnaasiumiga Tartu rahu 106. aastapäeva. Päevasündmuse teravik oli suunatud peaasjalikult koolinoortele, täpsemalt 9. ja 12. klassi õpilastele.
Päeva heaks kordaminekuks võttis vastutava rolli enda kanda seltsi liige Kristiina Anufrieva, kes palus määratud ajal piduliku Eesti lipu sissekandmiseks püsti tõusta. Lipu tõi aulasse Sindi Gümnaasiumi liputoimkond.
Eesti poliitikud püüdsid saavutada kõneluste ühisrinnet
Tartu rahu teemal rääkis Kristiina Anufrieva, kelle kõnelust saatsid suurel ekraanile kuvatud slaidid. Tartu rahu eelloost ilmneb, et ajalooline leping ei sündinud ootamatult ega üleöö. Juba 1919. aasta 25. juulil tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks ja 31. augustil esitas Venemaa valitsus raadio teel ametliku rahuettepaneku. Septembri keskel Pihkvas peetud esimesed kõnelused lõppesid vastastikuse usaldamatuse tõttu tulemusteta. Eesti poliitikud püüdsid saavutada kõneluste ühisrinnet Soome, Läti ja Leeduga, aga kokkulepet ei leitud.
Novembris 1919 võimule tulnud Jaan Tõnissoni valitsus võttis enda kanda suure riski, otsustades kohe üksinda alustada rahukõnelusi – ilma põhja- ja lõunanaabriteta. Valitsus kinnitas rahudelegatsiooni esimeheks Jaan Poska ja liikmeteks suuremaid erakondi esindavad Ants Piibu, Mait Püümanni, Julius Friedrich Seljamaa ning ülemjuhataja Johan Laidoneri staabiülema Jaan Sootsi.
Sindi Gümnaasiumi showtantsijad. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mees, kelle monument asub Sindi gümnaasiumi ees, sündis Sindis 1883. aasta 8. aprillil.
Julius Seljamaa õppis Sindi ministeeriumikoolis, mille lõpetamise järel töötas lühikest aega vabriku kontoris. Edasi siirdus ta 15-aastasena Riiga, kus teenis raha õpingute jätkamiseks. Õpetajate seminari läbimise järel sai temast õpetaja Sindi lähedal asuvas Taali ministeeriumikoolis, veidi hiljem asus sealsamas juhataja kohale. Sealt siirdus Seljamaa Rakvere Eesti Haridusseltsi juhatajaks. Järjest kaugemale pürgides asus Peterburgi õigusteadust õppima, töötades samal ajal Vene Riigiduuma juures ajakirjanikuna.
Nii võrsus lihtsast Sindi perest suurmees mitte üksnes sintlastele
Seljamaa teened Eesti ees on hindamatud. Nii võrsus lihtsast Sindi perest suurmees mitte üksnes sintlastele vaid kogu Eestile.
„Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust“ need olid sõnad, mida lausus Jaan Poska 2.veebruaril 1920.aastal.
Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava hoones. Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad. Osapoolte väga erinevad nõudmised kujundasid läbirääkimise raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid punased Narva juures uut pealetungi, et relvajõul läbirääkimisi mõjutades eeliseid saavutada. Kuid vaenlase rünnakud ei andnud venelastele soovitud tulemusi. Aasta viimasel päeval kirjutati alla vaherahu kokkuleppele, mis jõustus 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 ja ööl vastu 2. veebruari allkirjastati rahuleping.
Poska meenutab, et temale olid suurimaks tunnuseks selle töö eest ühe tänava ääres seisnud naisterahva sõnad
Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Esimest korda ajaloos oli võimalus ka Eesti rahval olla peremees omal maal.
Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska meenutab, et temale olid suurimaks tunnuseks selle töö eest ühe tänava ääres seisnud naisterahva sõnad, kui see naine tegi ristimärgi ja ütles: “Te päästsite me pojad..”
Meelelahutusliku kavaga esinesid esmalt Sindi Gümnaasiumi õpilased akrobaatilise etteastega, juhendaja Kauri Mitt. Järgnevalt esines Sindi Gümnaasiumi noorem showtantsutrupp tantsuga “Vabadus on see” ja vanem showtantsutrupp tantsuga “Kodu”. Noorte juhendaja on Chätlyn Parts.
Tartu rahule pühendatud kogunemise pidulikuma osa lõpetasid lühikeste tervitustega Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Marko Šorin.
Ajalooõpetaja Veronika Uussaar juhib õpilased „Põgenemistuppa”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kogunemise teist osa juhatas ajalooõpetaja Veronika Uussaar „Põgenemistoas” teekonnal Tartu rahuni erinevatel korrustel ja eraldatud nurkades, kus õpilased said võimaluse oma teadmisi näidata vastavalt varem õpitule kõigest sellest, mis puudutab Tartu rahu läbirääkimiste kulgu kuni võiduka tulemuseni. Õpilastele meeldis meeskonnana töötada ja ise nokitseda. Tuim kuulamine ei lähe väga noortele peale, kuid selline “mängiv” variant sobis neile väga. „Kasutame seda kindlasti veel,” kinnitas Kristiina Anufrieva. Noorte üks tore uus ELUtarkus on see, et nägude järgi ei saa inimestele nimesid panna. Viimases ülesandes oli vaja Tartu rahulepinguga seotud inimeste nägude alla nende nimesildid kirjutada. Põhiliselt aeti sassis Poskat ja Seljamaad, sest mõlemad kandsid prille ja olid ühesuguselt kiilaspäised. Korraldajate jaoks on oluline, et vähemalt igale õpilasele jäi üks uus asi meelde. Kasvõi aastaarv või delegatsiooniliikme nimi. „Ja oluline on seegi, et kõik kaheksa gruppi said edukalt rahulepingu allkirjastatud.”
„Põgenemistoas”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Samal teemal:
