Fotogalerii
Anu Tauli maalitud portree oma isast. Maalinäitusel „Muusikamaal” Sindi raamatukogus.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Rahvusvahelisel muusikapäeval külastas laulja ja laulukirjutaja ning maalikunstnik Anu Taul Sindit, kus avas oma maalinäituse „Muusikamaal” ja andis kontserdi.
Eile avatud maalinäitust näeb Sindi raamatukogu kolmes ruumis kogu oktoobrikuu. Piltidel tunneb ära palju muusikuid, lauljaid ja sõnade autoreid. Ühena kohalviibinuist „astus seinale riputatud pildiraamist välja” Olavi Kõrre. Samas polnud veel näha Erkki Peetsalu portreed, kuigi Anu Tauli sõprus ja suurepärane koostöö on juba viis aastat kestnud. Erkki oli eilsel õnnestunud päeval Anut saatmas ja abistamas ka näituse üles riputamisel. Erkki laulsõnad kõlavad sageli Anu esinemistel ja on jõudnud ka helikandjatele salvestatuna.
Tänu isale sain üles kasvada elava muusika saatel – minu unelauludeks olid prantsuse valsid, mida ta õhtuti akordionil mängis
Innukalt maalima asus Anu siis kui ta avastas, et kuulmine hägustub. „Muusikamaale” portreteerib ta valdavalt nendest inimestest, kellega olnud mingit pidi lähemad kontaktid. Maalides fotode järgi ei tee ta pildist koopiat, vaid paneb neisse emotsioonid, loomuse, isikupära, mida kunstnik on oma ilumeele abil ära tabanud. Aga ta maalib ka inimesega vahetus läheduses olles. Küsimusele, kes on pidanud kõige kauem kannatlikult sellises asetuses paigal püsima nagu Anu on seadnud, vastas kunstnik – isa. Anu kirjeldab oma isa Ants Tauli selliste sõnadega: „Tänu isale sain üles kasvada elava muusika saatel – minu unelauludeks olid prantsuse valsid, mida ta õhtuti akordionil mängis. Torupillide treimise kõrge vilin ja häälestamine olid mu lapsepõlve igapäevasteks helideks ning ühtäkki oskasin ka ise seda pilli mängida.” Ja lisab: „Isal on oskus julgelt unistada ja siis oma ilmvõimatuna näivad unistused teoks teha, olgu maja ehitamine või lennuki kokkupanek, et taeva all tiirutada nagu lind. Aitäh isa, et oled mulle eeskujuks, kuidas elada südame ja kirega!”
Torupilli mängis Anu Sindi raamatukogu näitusesaalis, kuhu oli kogunenud märkimisväärne hulk külalisi. Aga ta oskab veel üsna palju teisigi pille mängida. Koos Olavi Kõrrega musitseerides liikusid osavad näpud kitarrikeeltel. Hinge liigutavalt kõlasid nii Anu sooloetteasted kui ka Olaviga koos esinedes.
Ene sõnul pidi Tori valla rahvas ootama tervelt aasta aega
Näitust avades luges Tori Valla Raamatukogu direktor Ene Michelis katke Sulev Olli debüütluulekogumikust “Hea tuju kuju”, mis on mõnusat meeleolu loov värsiraamat ja milles kõik luuletused pealkirjastatud kui laulud. Ene sõnul pidi Tori valla rahvas ootama tervelt aasta aega, kuni viimaks kaua oodatud kunstnik oma loominguga Sinti tuleb. Nõudlus näituse järele on sedavõrd suur. Rändnäituse ootejärjekord ulatub ülejärgmisse aastasse.
Kingitud luulekogumikule vastas Anu raamatuga „Nõiduslik Eesti. Tõestisündinud nõia- ja ebausulood”, millele illustratsioonid on oma käega teinud Sindi eilne külaline. Autogramm raamatusse ja kingitud kogumik Sindi raamatukogu varamu täienduste hulka.
Sindi raamatukogust suunduti aega viitmata üle Pärnu maantee sammudes Sindi väga esinduslikusse seltsimajja, kus toimus salongikontsert hästi õdusas miljöös. Kontsert oli kõigile huvilistele tasuta, nagu see on olnud Tori Valla Kultuurikeskuse direktori Ants Välimäe sõnul alati igal aastal, kui tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Rahvas ei istunud lihtsalt istmetel, vaid suupistetega kaetud laudade ääres, kus võimalus teed või kohvigi juua.
Anu Taul koos Erkki Peetsaluga tänavad Sindi seltsimaja laval kontserdi külalisi.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Anu joigumine
Kontserdikavasse mahtus palju kauneid laule. Repertuaari valikus kuulis ka laule „Metskassi” plaadistuselt. „Metskass” on Anu Tauli autoriplaat, mis jõudis digialbumi ja CD kujul kuulajateni 2022. aasta lõpus, aga ilmus järgmisel aastal ka vinüülina. Avalooks kuuldi pala, mille pealkirjaks „Aastaring”. Siis kutsus Anu lavale enda kõrvale Erkki, kes kandis ette huvitavalt sõnastatud teksti. Emotsionaalset lisaväärtust andis Erkki esinemisele juurde Anu joigumine [toimetaja: saami rahvamuusikale iseloomulik tava on joigude laulmine ehk joigumine]. Ta joigus ilma saatepillita nagu see tavaks ongi, aeglaselt ja arvatavalt kõripõhjast.
Laval kasutas Anu lisaks kitarrile ka karmoškat ja veel üht vilepilli, mis näis kuulajale, kui üks pikem ehituspoest ostetud torujupp. Aga nii kaunikõlalist heli nagu Anu sellest torust läbi puhus, kindlasti enamik ehitusmehi teha ei suudaks. Kaugest Eestimaa kagunurgast tulnud laulja laulis ühe laulu haani keeles. Selgus, et seda keelt mõistis saalis viibinuist veel paar inimest. Aga ülejäänutele tuli laulusõnade sisu põhjalikult ära seletada.
Viimaks avasid laudades istuvad kuulajadki suu ja laulsid vahvalt kaasa „Indianat…” Kuigi augusti kuu on juba ammu asendunud hingekuuga, valis Anu lõpulauluks „Augusti”. Siiski sellega veel kontsert ei lõppenud, sest rahvas ootas veel ühte lugu. Tuli seegi esitlusele.
Samal teemal:
MUUSIK ANU TAUL AVALDAS HAANIKEELSE SINGLI „REPÄN”
ANU TAUL ANDIS VÄLJA HELGE TALVEOOTUSE SINGLI „LUMELAMBAD”
ANU TAULI PORTREEMAALIDE NÄITUS „MUUSIKAMAAL” MULGI ELAMUSKESKUSES
ANU TAUL AVAB LODJAKOJAS MUUSIKUTE PORTREEMAALIDE NÄITUSE „MUUSIKAMAAL”
MUUSIK ANU TAULI AUTORIPLAAT „METSKASS” ILMUS VINÜÜLINA, ESITLUS TOIMUB HAANJAS
ANU TAULI ALBUMI „METSKASS” ESITLUSKONTSERT GENIALISTIDE KLUBIS
