Kodarrahade tseremoonial. Foto: Tiina Tuul
Päevatoimetaja
Tartus anti üle laulu- ja tantsupeo kõrgeim aumärk kodarraha kümnele kultuuriedendajale, kelle pühendunud töö laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidmisel ja edasikandmisel on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul on suur au anda välja kodarrahad inimestele, kelle pikaaegne pühendumus on aidanud laulupeo traditsioonil kesta juba 156 aastat.
Kodarraha rinda kinnitatult. Foto: Tiina Tuul
„Kodarrahad ühendavad mineviku ja oleviku – need märgivad, et meie rahva olulisim traditsioon elab edasi inimestes, kes suure armastusega on seda hoidnud ja edasi kandnud,“ sõnas Toomla.
2025. aasta kodarraha pälvisid:
Riina Roose – muusik, muusikapedagoog, kultuuriloo avastamise innukas eestvedaja. Ta on uurinud Eesti laulupidude ajaloolisi rännuteid, korraldanud kultuurimatku koorijuhtidele, tudengitele ja kultuurihuvilistele. Riina Roose oli XXVI kontserdi „Aja puudutus“ kunstilise juhi assistent ja laulupeo mõlema kontserdi vahetekstide kokkuseadja.
Teet Kehlmann – alates 1997. aastast laulu- ja tantsupidude helirežissöör, kelle töö Eesti Rahvusringhäälingus on oluliselt mõjutanud pidude muusikalist kvaliteeti ja jäädvustamist.
Juris Žigurs – aastatel 1980-2004 tantsupidude üldjuht-korraldaja, kelle eestvedamisel loodi tihedamad sidemed Läti ja Leedu tantsujuhtidega.
Riina Voolpriit – panustanud tantsupidude lavastusmeeskondadesse alates 1987. aastast, olnud võimlemisrühmade liigijuht kolmel tantsupeol. Võimlemise edendaja ja pikaaegne treener.
Peeter Saan – dirigent, arranžeerija, kutseliste puhkpilliorkestrite juht mitmel laulupeol. Aastatel 1996-2019 Eesti Kaitseväe orkestri peadirigent, kelle eestvedamisel oli orkester aastaid üldlaulu- ja tantsupidude suure rongkäigu eesotsas.
René Eespere – helilooja, kelle laulud on kõlanud paljudel laulupidudel, ja 1993. aasta laulupeo muusikajuht. Tema teosed on laulupeo repertuaaris kõlanud alates 1987. aastast. Ta on armastatud koorilaulu „Ärkamise aeg“ autor, mida lauldakse tänapäevani sagedasti Eesti Vabariigi tähtpäevadel.
Anne Kuusemets – Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA pearaamatupidaja aastatel 2002–2022. Toetas peokorraldust põhjaliku planeerimise ja finantsjuhtimise kaudu.
Valve Heiberg – Saare maakonna kollektiivide kuraator laulu- ja tantsupidudel 1997–2017. Panustas pikaaegselt Saaremaa kollektiivide korraldusse ja pidudest osavõttu.
Paul Raud – Kooriühingu asutajaid ja pikaaegne tegevdirektor. Korraldas laulupidude rongkäike, kooride logistikat ja õpetas välja ka nooremat põlvkonda näidates, millist meeskonda on vaja, et laululaval sünniks ime, kus kooriliikide vahetus toimub väga lühikese aja jooksul.
(Kodarrahaga tunnustati 20. mail 2025 hooldekodus.)
Tonio Tamra (1962–2024) (postuumselt) – helilooja ja arranžeerija, 2019. aasta tantsupeo muusikajuht. Tema seaded ja teosed kõlasid paljudel laulu- ja tantsupidudel. Oli pikaaegne Viljandi Muusikakooli direktor, kelle juhtimisel tõusid kooli orkestrid tunnustatud tasemele.
Kodarrahade tseremoonial. Foto: Tiina Tuul
Kodarraha on aumärk, mis on kõrgeim austusavaldus laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidmise ja edasikandmise eest. Anodeeritud titaanist ja hõbedast valmistatud kodarrahad on loonud kolm kohalikku ehtekunstnikku: Maarja Niinemägi, Merilin Pedastsaar ning Kertu Tuberg. Esimesed kodarrahad jagati välja 2019. aastal laulupeo 150. juubelil, et väärtustada neid, kes on andnud hindamatu panuse rahvakultuuri väärtuste püsimajäämisel praegustele ja edasikandmisel järeltulevatele põlvedele.