Lipu päeva tähistamine Otepääl. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
4. juuni on Eesti lipu päev. Esimese sinimustvalge trikoloori õnnistamisest Otepää kiriklas möödub tänavu 141. aastat.
Traditsiooni kohaselt toimub Otepääl pidulik rongkäik, jumalateenistus ja kontserdid. Sellel aastal saavad külastajad näha Otepää pastoraadis Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Lipu Keskuse näitust ning Otepää Linnamäel toimub omalaadne ajalootund, kus avatakse Linnamäge tutvustav audiorada. Päeva lõpetab Narva Linna Sümfooniaorkestri lipupäeva kontsert Otepää kirikus.
Eesti lipu 141. aastapäeva tähistamise kava 4. juunil
Kell 9.45 kogunemine Otepää Lipuväljakule, vallavalitsuse hoone ette. Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Otepää Kirikumõisa. Rongkäigus osalevad akadeemiliste organisatsioonide, kohalike omavalitsuste, jõustruktuuride, seltsingute, kollektiivide ja koolide esindused lippudega.Kell 10.15 kõned ja tervitused Otepää Kirikumõisas. Kell 10.00-17.00 on avatud on pastoraat, kus saab näha Eesti Lipu Keskuse ja ERMi näitust. Vaata lisa SIIT
Kell 11.00 jumalateenistus Otepää Maarja kirikus. Teenib EELK Valga praostkonna praost Mart Jaanson, esinevad koorid. Pärast jumalateenistust tervitavad Tartu koolide õpilased.
Kell 13.00-15.00 Otepää audiorännaku avamine Linnamäel. Ain Mäesalu tutvustab Otepää
Linnamäe ajalugu, kitarril loob meeleolu Siim Kartau. Vaata lisa SIIT
Kell 18.00 Eesti lipu 141. aastapäevale pühendatud kontsert Otepää kirikus. Esineb Narva Linna Sümfooniaorkester, dirigent Anatoli Štšura. Pilet 5 eurot, piletitulu läheb Otepää kiriku heaks.
Eesti lipu ajaloost
Sinimustvalge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.
Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.
Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.
Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERMi lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.
Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.