Patsiendi tahteavalduse eelnõu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõuga luuakse selgus, kuidas ja millistel tingimustel saab inimene oma ravist loobumise soove etteulatuvalt väljendada.
Sellega tunnustatakse patsiendi autonoomiat ja väärikat kohtlemist elu viimastes etappides, kui ta on ise otsustusvõimetu. Ühtlasi loob see kindlustunde arstidele ja kiirabibrigaadi juhtidele, et ravi osutamata jätmine või ravi lõpetamine on patsiendi huvides ja soovide kohane. Elulõpu tahteavaldusega ei saa soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunnustas patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühma ja kinnitas, et tegu on arstide ja meditsiinieetika asjatundjate algatusega, mis nüüd jõuab eelnõuna Riigikogu ette. „On oluline, et meie inimestel oleks õigus kaasa rääkida, kas ja kui palju meditsiin tema elu lõppu mõjutab ning tal oleks võimalus arstidega konsulteerides see ise kirja panna. See lähenemine on inimlik ning samal ajal oluline nii inimesele endale kui tervishoiutöötajatele,“ kommenteeris Signe Riisalo.
Tahteavaldusega kutsume avatult rääkima väärika ja toetatud elu lõpu teemadel, elu pühadusest, ajalikkusest ja surelikkusega leppimisest
Katri Aaslav-Tepandi, hingehoidja ja Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan rõhutas, et elulõpu tahteavaldusega ei ole võimalik taotleda eutanaasiat ega abistatud enesetappu. Ta selgitas, et elulõpu tahteavaldust saavad teha täisealised teo- ja otsusevõimelised isikud, mis tähendab, et inimene peab olema vähemalt 18-aastane ning suuteline oma otsuste tagajärgi mõistma ja vastutustundeliselt kaaluma. Nõunik-peakaplan toonitas, et tahteavalduse keskmes on rahulik ja läbimõeldud otsus, mille oluline osa on arsti nõustamine. Ta lisas: „Tahteavaldust saab tulevikus täita nii digitaalselt kui ka paberil, ning see säilitakse tervise infosüsteemis. Inimene saab avaldust igal ajal tühistada ja terviseportaalis tagasi võtta või muuta ning selleks ei ole vajalik arstiga konsulteerimine. Tahteavaldusega kutsume avatult rääkima väärika ja toetatud elu lõpu teemadel, elu pühadusest, ajalikkusest ja surelikkusega leppimisest.”
Patsiendi elulõpu tahteavalduse eestvedajana aasta arsti tiitli pälvinud dr Katrin Elmet selgitas et meditsiinilise mõttes tähendab elulõpu tahteavaldus, et inimene ei luba raviga enda elu pikendada. „Tahteavaldusega saab loobuda erinevatest elutähtsate organite asendusravist, mida tehakse intensiivravi osakonnas, näiteks nagu kopsude kunstlik ventilatsioon ja dialüüs.“, selgitas dr Elmet. Ta rõhutas, et mõni inimene ei soovi elada olukorras, kus ta on igapäevases elus, muuhulgas ka hügieenitoimingutes, täielikult sõltuv teistest. „Selleks võib olla püsivalt teadvusetu seisund või vaimse ja füüsilise võimekuse süvenev ja pöördumatu alanemine, mis tekib dementsuse ja progresseeruvate neuroloogiliste haiguste korral,“ näitlikustas dr Elmet.
Edasisteks aruteludeks Riigikokku saadetud eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2027. aastal. “See annab meile aega luua vajalikud IT-lahendused ja koolitada tervishoiutöötajaid,” tõdes Sotsiaalministeeriumi nõunik Katri Aaslav-Tepandi. “Oluline on, et nii meie ühiskond, meie inimesed kui ka arstid oleksid uue süsteemi rakendamiseks valmis.”
Patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamisse selle erinevates etappides on panustanud Eesti Arstide Liidu, Anestesioloogide, Palliatiivravi, Perearstide Seltsi, PERHi ja TÜ Kliinikumi eetikanõukogude, Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu, Patsientide Liidu, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei innovatsioonitiimi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Välisekspertidest on kasutatud Soome patsienditestamendi süsteemi tundjaid.