Fotogalerii
Nukuteatri etendus Teekond Eestimaa metsast Draakonimaale on vaadatud.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Pühapäeval, 2. juunil toimus Pärnus Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses lastekaitsepäeva tähistav koguperepäev „Nukitsamees: lapsed oskavad ja suudavad”, mille korraldamise mõte sündis laste endi algatusest.
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et perepäeva idee autor oli 15-aastane Mirtel Kadarik, kes ühiselt teiste keskuse noorteka noortega taotles sellele sündmusele toetust esmalt noorte omaalgatuse programmist Ideepuhur: eesmärgiga korraldada Raekülas peaasjalikult lastekaitse päeva tähistamiseks lahe kogupere päev. „Noorte algatus sai juba ideestamisel palju kiidusõnu, kuid tiheda konkurentsi tõttu jäi projekt siiski toetuseta. Vaatamata sellele soovitasid täiskasvanud, mina ja meie noorsootöötajad ning vabatahtlikud, ikkagi kavandatu ellu viia ja pakkusid noortele abikätt,” rääkis pikema selgitusega Piia, et vastata küsimusele, kes oli päeva peamine eestvedaja.
„Hädatarvilike kulude katmiseks said noored vajadustmööda kasutada Pärnu linnavalitsuselt noortekale antud tegevustoetust – just noorte omaalgatuse teostamiseks,” täpsustas Piia.
Varem õuele plaanitud perepäev otsustati 24 tundi enne algust võimaliku äikese ja tugeva tuule hoiatuste tõttu viia siseruumidesse. Olgugi, et ilmaennustus osutus ekslikuks, lepiti vaatamata kaunile ilmastikuolule ka aula ja fuajee võimalustega.
Külauudiste ärarääkijaks ja kohale kutsujaks oli keskuse noorsootöötaja Ave Teeääre. Alati särav naine andis ülevaate sellest, mida ainult kava lugedes poleks teadnud: „Mõte laste kunstinäitusest tuli sellest, kui teises klassis käiv Mirko Lill ütles kahjutundes keskuses üht näitust vaadates, et tema töö ei saa seal olla… Kohe tundus hea mõttena lastekaitsepäevaks laste ja noorte töödest näitus teha!” Näitus äratas huvi seda enam, mida rohkem väljapanekut uudistasin. Ave tegi tuttavaks kuuendas klassis õppiva Martin Ojalaga, kes näitas taaskasutatavast materjalist valmistatud suuri malendeid. Tema joonistused avaldasid samuti muljet, eriti siis, kui nägin noorhärra tehtud portreel kujutatud Avet. Aga mõni aeg hiljem kuulsin Martini loomevõimetest veel midagi.
Ave Teeääre ja Martin Ojala, kes joonistas Avest portreepildi. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Fuajees kohtasin Pärnu Y-klubi endist presidenti ja suurt Nukitsamehe sõpra. Raamatukoguhoidja Marika Kukk toimetas Pärnu Y-klubi heategevuskohvikuga, et sündmusel osalejatel oleks võimalus miskit hääd suhu pista! Ühtlasi toetas heategevuskohviku tegevus Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnu Y-klubi ühist projekti, millega tahetakse trükkida “Sünnipäevakalender, mis jutustab jõulujutustuse”.
Yevhenii Pazanenko on Raeküla kooli 2. klassis õppiv tubli ukraina poiss, keda kohtasin jälle koos tema emaga. Minuga kõneles ta eesti keeles ja näitas suure innuga käsitööd, mida oli õppinud Kiki Pärnpuu käe all tegema. Kiki roll oli perepäeval noormeehe toetamine õmblustöötoa tegevuses. Nn vabatahtlik mänguvanaema Kiki juhendab igal esmaspäeval just sellist käsitöö töötuba noortekas. Yevheniile meeldib õmblemine nii väga, et noorhärra otsustas koos Kiki ja oma emaga perepäeval eelkõige säärase töötoaga välja tulla. Töötoas osalesid kaks õpihimulist noormeest, kes läksid koju tagasi väikeste patjadega.
Aga Yevheniil polnud aega minuga pikemalt vestelda. Näitas kava, millel sõrmega järge hoidis, sest Yevhenii ülesandeks oli ühena päevajuhtidest esinejaid publiku ette paluda.
Solistidena laulsid Liis-Marii Nõmm, Maarja Grisel Mets ja Katriin Vesseluha. Laulmist kuulates piilusin nukuteatri lavaseade vahele, kus märkasin varem viivuke tutvust teinud Martinit. Nüüd tegi ta osavate käeliigutustega näomaalingut.
Järgmisena hõivasid tantsupõranda Zarifi Daamid ja Tribal. Idamaise kavaga tantsurühmad kütavad vaatajates elevust üles. Kõik on nii kaunilt võluv: liikumine, riietus ja rohked ehted!
Kõik nukud, kellega lapsed mängisid, on nende enda meisterdatud ning Martin kirjutas loo sihipäraselt neile nukkudele
Edasi hakkas aula põrandal toimuma midagi salapäraselt arusaamatut, kui Ave viskas maha mitmeid suuri pehmeid madratseid või matte. Kohe sai asi selgemaks. Need olid mõeldud julgematele ja neile, kes soovisid nukuteatrile võimalikult lähedal olla. Olin juba eelnevalt Avelt kuulnud, et tema loovusringide lapsed ja noored esinesid etendusega Viljandi lastepäeval päev varem, 1. juunil, lastekaitsepäeval. Meile juba tuttav ja korduvalt erinevate tegevustega üllatav ning kõigest tosin aastat vana Martin Ojala mõtles välja loo “Teekond Eestimaa metsast Draakonimaale”. „Tulime esmakordselt välja nime all Pärnumaa laste ja noorte nukuteater. Seda seetõttu, et noored meil Pärnumaa erinevaist paigust, tutvunud laagrites ja väljasõitudel. Ning esimest korda tuli esitamisele noore üleni ise loodud lugu.” Näidendi proovi tehti pea südaööni. „Kõik nukud, kellega lapsed mängisid, on nende enda meisterdatud ning Martin kirjutas loo sihipäraselt neile nukkudele.” Ave tänab Raeküla Vanakooli keskust, kes nende väljasõitu igakülgselt toetas! „Eriti suur tänu lastele ja noortele, te olete võrratud!” Muide, ka käsitööhuviline Yevhenii osaleb nukuteatri huviringis.
Mainimist väärib teise päevajuhina ka 13-aastane Villem Kiviselg, kes tegi intervjuusid ja tõi näitusele oma keraamikat ning esines nukuteatriga.
Pole õige arvata, et kõik jäigi keskuse seinte vahele. „Muide, meie noorte teine omaalgatusprojekt “Unistuste Aed”, mille ellu viijad on noorema kooliastme esindajad, sai Ideepuhurist rahastuse,” sositas Piia vahemärkusena, et teaksin valmistuda majast väljuma, sest noored ongi juba Vanakooli keskuse hoovil rajamas „Unistuste Aeda”. Pärast viimast idamaist tantsu viis üks noortest, Hannes-Martin Jõesaar, huvilisi jalutama ja loodavat aeda vaatama. Unistuste Aia kujundamisel teevad noortega suurt tööd Ave, Oskars, Kiki ja Piia. Mikko Selg toetab taimekasvatuse spetsialistina.
Õueringilt naasmise ajal sättisid Raeküla Rahva Teatri näitlejad endid lavale astuma, et alustada etendusega “Vanamemmed omavahel”. Memmede vestlusest koorus mõndagi sellist, mille üle tuleb teinekord tõsiselt aru pida enne kui lugu naljaks pidada. Näiteks teadis lapselaps oma vanaemale öelda, et ’sechs‘ tähendab saksa keeles number kuut ja vanainimene ei pea oma pead pikemalt vaevama, kuidas kõlalt sarnase teise sõna tähendust tüdrukule lahti seletada. Näidendi “Vanamemmed omavahel” pani anektootide põhjal kokku Lully Gustavson, lavastas Ave, kes ka ise rahvast naerutavate näitlejatega ühines. Kaasatud olid keskuse nukuteatri nooredki.
Läti viiuldaja Linda Vranchane‘ga kohtusin esimest korda tänavu veebruaris Pärnu bussijaamas toimunud kontserdil. Raekülas kuulsin viiulivirtuoosi mängu teist korda ja nautisin tema esinemist täiel rinnal. Kuid sedakorda tõi ta viiuldama ka oma poja Rihardi.
Mul läks üsna ruttu raskeks, mõttepausid venisid üha pikemaks ja väljapääsud edasiarenduse osas kahanesid
Siim Ojala on vaatamata oma noorusele tubli maletaja, kelle Ave mulle vastaseks leidis, et pärast pikka vahet taas minu vähest maleoskust turgutada. Mõte oli hajevil päeva sündmuste paljusest ega suutnud kohe alguses ennast mängule keskendada. Siim tegi lihtsa avangu ja jätkas taktikaliselt hästi. Mul läks üsna ruttu raskeks, mõttepausid venisid üha pikemaks ja väljapääsud edasiarenduse osas kahanesid. Siis tegi Siim ootamatu näpuvea, mis minu seisu veidi parandas. Mingil ajal ikkagi (kahjuks) Siimu jõud rauges ja pidi tunnistama kaotust. Siiski hindasin noormehe visadust ja oleksin tahtnud tema võitu. Loodetavasti tal see mingil järgmisel korral ka õnnestub, sest Siim on males äge vastane.
kõige värskemad andmed, mis teatasid kalendri tarvis kogutud summa suurust: 811 eurot
Maletamise ajal istus Mirko klaveri taha. Too sama poiss, kelle soovist sündis mitmete noorte kunstinäitus. Mirko näpud tõid kuuldavale loo “Hiir hüppas, kass kargas”, millega perepäeva lõppenuks kuulutati. Kuid tahtis veel edasi jätkuda: Ave kasvatas lastega tiritamme ja viskas hundiratast, Martin puhus ja lennutas seebimulle. Mina astusin enne majast väljumist veel viivuks Piia juurde, kes stendil kustutas aegunud numbreid ja kirjutas nende asemele kõige värskemad andmed, mis teatasid kalendri tarvis kogutud summa suurust: 811 eurot.
Piia Karro-Selg märgib kõige värskemad andmed, mis teatavad kalendri tarvis kogutud summa suuruseks 811 eurot. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Veel tundsin huvi, kes on nimetamata jäänud täiskasvanud laste abilised, kelle toetusel päev suurepäraselt õnnestus?
Marina Mesipuu-Rhun toetas noori kultuuriliste etteastete kokku leppimisel. Noortel oli küll mõtteid, kuid eksamid ja kooliaasta lõpetamine nõudis oma osa. „Siinkohal suur tänu Marinale ja kõigile sündmusel üles astujatele, kes noorte ideele oma meeleolukate esinemistega nii palju värvi kaasa tõid,” lisas Piia. Marina aitas ka sündmuse helindamisel.
Vabatahtlik tegija Lätist Oskars Mucenieks toetas noori logistilistes küsimustes – mis ja kuhu paigutada! Lisaks võttis ta enda kanda nn Operaator Kõpsi rolli ehk püüdis häid kaadreid.
„Minu väikene roll oli olla noortele just päeva juhtimisel toeks. Tutvustasin päevajuhi tegevuse põhimõtteid, jagasime omavahel ülesanded ehk kes ja millal sõna võtab ning teadustab, kuidas intervjueerida jne. Lisaks proovisin lihtsalt melu hoida, et kokku tulnud ikka leiaksid neile huvi pakkuvad tegevused,“ rääkis Piia oma panusest.
„Kogu noorte vägi ja täiskasvanutest vabatahtlikud alustasid tehniliste ettevalmistustega hommikul üheksast. Tehnilise lõpetamisega saadi hakkama orienteeruvalt poole viieks. Mis puutub teavitamist, siis sellesse panustasid nii noored kui täiskasvanud, kes omakorda kutsusid erinevaid kauplejaid,“ täpsustas Piia.
Nägin, et kohal oli nii noori kui ka täiskasvanuid. Keskuse juhatajana loodab Piia väga, et ka tuleval aastal leidub selliseid hakkajaid noori, kes soovivad sarnast sündmust korraldada. „Sellest võiks sündida mõnus traditsioon!“