ESIMENE KODAVERE LAALUPIDO TEEB VÄIKEKEELTE AJALUGU

Kodavere laalupido – Mikk Kirikal ja Ergo-Hart Västrik. Foto: Terje Atonen

Päevatoimetaja

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub sel pühapäeval, 2. juunil Tartumaal pisikesel Pala laululaval väikekeelte hoidmise ajalooline sündmus – I Kodavere laalupido, kus kõik laulud kõlavad Kodavere murrakus.

Päev varem saab kaasa elada peotule teekonnale eri tüüpi sõidukite osavõtul.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator Kristiina Tammets ütles, et Kodavere laulupidu on väga eriline kogukonnasündmus, mis sobib hästi tutvustama tänavust Euroopa kultuuripealinna Tartut koos Lõuna-Eestiga. „Väikekeelte elujõulisus näitab Lõuna-Eesti kultuuriruumi rikkust. Kodavere keele kõnelejaid on järgi jäänud vähe, ent kogukonna eestvõttel toimuv esimene laulupidu, kus kõik laulud kõlavad Kodavere murrakus, väärib kindlasti kohale tulemist,“ rääkis Tammets.

I Kodavere laalupido saab teoks Kodavere Pärimuskeskuse ja Peipsiääre valla tihedas koostöös. Laulupeo projektijuht ja valla kultuuritöö spetsialist Reet Kruup lausus, et kogukonna panus kogu sündmuse ettevalmistamisel on väga suur. „Inimesed lähedalt ja kaugemalt on vabatahtlikuna kaasa aitamas, sest oma juurte tunnetamine läheb rahvale korda ning esimene omakeelne laulupidu andis hea põhjuse end taas Kodavere kandiga tugevamalt siduda,“ selgitas Kruup. „Kõige suurem rõõm on aga sellest, et 250 lauljast 170 on lapsed ja noored, kes kõik nüüd kodavere keelt õpivad. Laulupeo üks olulisi eesmärke ongi pakkuda lastele ja noortele võimalust pärimuskultuurist osa saada ja seda edasi kanda. Lisaks tuli kokku projektikoor, kes soovib laulmist jätkata ka pärast laulupidu.“

Laulupeo üks eestvedajaid, Kodavere Pärimuskeskuse juhatuse esimees Ergo-Hart Västrik peab oluliseks Peipsiveere pärimuskultuuri hoidmist ning tähelepanu toomist ühele erilisele väikekeelele, mis on tänu laulupeole saamas juba elujõudu juurde. „Tartu 2024 one tõsimiili annud meie veikekiältele iäle. Nõnnamuudu pidetässegi Euruupa kultuuripiälinna uassal I Kodavere laalupido, muailma esimene laalupido, kos laaletasse aenult kodavere kiälen. Tule kõhale, laala ühen ja õle ajaluulise pido sünni juuren!“ lausus Västrik kodavere keeles.

I Kodavere laalupido peetakse pühapäeval, 2. juunil kell 18.00 Pala laululaval Peipsiääre vallas. Esitamisele tuleb 22 laulu, mis kõik lauldakse kodavere keeles. Laulupeo kava koosneb regilauludest levilauludeni, saateks mängib bänd ja laule saab laulikust ka igaüks kaasa laulda. Kogu sündmus on tasuta. Päev enne laulupidu, 1. juunil leiab aset laulupeotule süütamine Sääritsal algusega kell 15.00. Seejärel liigub laulupeotuli läbi Kodavere kihelkonna oluliste paikade ja jõuab kell 18.00 Kodavere Pärimuskeskuse juurde, kus toimub rahvapidu suvehooaja ja uute näituste avamisega. Kuna Kodavere laulupeo sümbol on vankriratas, läbitakse tuleteekond erinevatel ratastel, muuhulgas on sõiduvahenditeks jalgrattad, mootorrattad ja uunikumautod.

Kodavere keelena tuntakse idamurdelist Kodavere murrakut, mille ala ulatus varasemalt Peipsi ranniku Omedu jõest Varani või kaugemale lõuna poole, kus see sai kokku Tartu murrakuga. Kodavere laalupido meeskonda kuuluvad lisaks Reet Kruubile ja Ergo-Hart Västrikule ka Mikk Kirikal ning paljud kogukonnaliikmed. Teiste seas on aidanud laulupeo ettevalmistamisel konsultandina kaasa kodavere keele üks häid kõnelejaid Eevi Treial, Kodavere projektikoori koorjuht Eve Koort ning laulupeo teadustaja Imre Nõmm, üks neid väheseid noori, kes on Kodavere keele omandanud loomulikus keskkonnas oma vanaemalt. Rohkem infot FBs ja veebis: https://kodavere.voog.com/kodavere-laalupido

Share via
Copy link
Powered by Social Snap