Fotogalerii
Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupidu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard /Külauudised
Urmas Saard
„On kevad ja päike on meile juba armsasti pai teinud, puud põõsad on lehte läinud ja muidugi, nagu alati, ongi siis aeg üks tore Pärnumaa mudilaste laulu ja tantsupidu rõõmsal viisil maha pidada,” lausus vanaema Marju eilsel kaunil päikselisel päeval Vallikäärus peetud maakondliku laste laulupeo hakatuseks.
Pidu, mille üldnimetus on “Lood ja laulud vanavanemate lapsepõlvest”, algas harjumuseks saanud rongkäiguga ja jätkus ajaloolise Luna bastioni nõlvadel ning tasasel keskpõrandal. „Rongkäigu rutakas rivis paistis välja, et seal polnud ainsatki morni nägu, kõik tulijad olid rõõmust elevil ja valmis toredaks peoks. Aga et pidu veel pidulikumaks teha, siis anname sõna praegu Ene Tähele, kes on Pärnu abilinnapea hariduse ja kultuuri alal,” jätkas vanaemalt sõnajärje üle võtnud vanaisa Taivo.
Peoliste tervitamise järel tänas abilinnapea paljusid peo eestvedajaid nimeliselt: Hilja Vainula – üldjuht, Pärnu linna lasteaedade koorid; Kalli Rõõmusaare – Pärnumaa koolide ja lasteaedade koorid, teabe vahendaja; Evelin Mei – Pärnu linna koolide koorid; Evi Vaher – saatemuusika juht; Aili Elend ja Maie Kalbus – tantsujuhid; Üllar Kallau – kunstnik; Aire Koop – lavastaja ja projektijuht. Lisaks tunnustas Täht veel kõikide osalevate koolide-lasteaedade õpetajaid, kes sirguvale põlvkonnale juba nende varajases lapseas meie rahvakultuuri tutvustavad ja seda armastama õpetavad.
Ene Täht, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Teadmatusest küsisn, kas Aire Koop on lühemalt öelduna peastsenarist? “Ei, peastsenaristi nime palun mulle mitte panna. Mina tegin lavastajana kontsertkavale vaheklipid ja eks kõik see teema ja sobilikud laulud on meil ikka loomingulise toimkonnaga koos kokku pandud ja tervikus ühiselt üle mõeldud, vaadatud, kuulatud. Kõik laulud ja tantsud on olnud ka kunagi varem üleriigiliste laulu- ja tantsupidude repertuaaris. Seega vanaemad-vanaisad on oma pidudel osalemise aegu neid laulnud ja tantsinudki,” selgitas Aire, kes alles peo lõppedes üürikeseks ajaks platsile vilksatas, kui abilinnapea teda tänas. Muul ajal jäi ta varju, kuigi toimetas koos teiste toimekate korraldajatega alates varajasest hommiktunnist kuni viimaste peopaigast lahkujatega sai kogu ala endisel kujul korrastatult maha jäetud.
Seekordse peo päevajuhid olid vanavanemad Marju Aasma, vanaema rollis ja Taivo Luik, vanaisa rollis. Mõlemad Häädemeeste Huviteatrist. Lavastusgruppi kaasati veel näitlejaid Häädemeeste Huviteatrist, Seljametsa Külateatrist ja Seljametsa Teatristuudiost.
Sissejuhatuseks peole soovis vanaema vanarahva ammuse hea kombe kohaselt esinejatele “okas kurku”, “pind päkka” või siis koguni “tekst meelest ära”. Ja kõlaski kontsertkava esimese etteastena ühendkoori laul “Üles”. Riho Pätsi seades lauldud Vändra rahvaviisi juhatas Evelin Mei.
Edasi jõuti laste esimese lauluni, milleks on muidugi iga inimese ilma sündimisel valjuhäälne nutulaul. Vanaisa Taivo teadis vanast ajast meenutada toredat tava: “Niipea, kui lapsuke oma nutulauluga ilmale oli tulnud, tulid isa- ja emapoolsed sugulased igast ilma otsast katsikule ja ristsetele, kus lapsele nimi pandi. Paar toredat sugulast said lapsele ka ristiemadeks ja ristiisadeks.” Ja Marju osutaski käeviipel valli jõepoolsel nõlval: “Säält nad kõik ongi juba kokku tulnud, titakene kärus isa-emaga, vanavanemad ja ristivanemad kõige ees ja muud sugulased järel…. igal tulijal kaasas head soovid ja kombe kohased kingitused. See oli alati väga pühalik päev.”
Nagu vanasti, peaks nüüdki iga inimene oma elus vähemalt ühe puu istutama.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kindlasti tehti sel päeval ka suguvõsast pilt koos lapsukesega. Kõik pildid olid toona mustvalged, sest värvifotosid siis ei tuntud. Seejärel mindi üheskoos ristimise pidusse, kus jagati lapsukesele häid soove eluteele kaasa, anti hambaraha ja hõbelusikaid.
Kontsert jätkus ühendkoori lauluga “Mu koduke on tilluke”, juhatas Egert Pull.
Kolmandas vestlusloos meenutasid vanaema ja vanaisa karjasepõlve, mis mõnelegi tänasele seitsmekümnesele või eakamale (aga võibolla ka nooremale) kontserdi külastajale kaunis värvikaid ja mitte alati kõige lõbusamaid mälestuskilde meelde tuletas. “Suvehommikul, kui uni õige magusalt veel silmas oli, aeti meid ülesse. Väike toidukomps anti kaasa ja tuli minna. Karjamaal ootas suur loomakari,” mäletas Taivo. Kuid nende mälupiltide juures kõlas väga armsalt lasteaiakoori laul “Meie memmel kitseke”. Juhatas Sirje Sossi. Taivo arvates võinuks karjapõlvest pikki lugusid jutustada, aga nüüd mindi “Koos kõik rukist lõikama”.
Jälle kostus kõll, sedakorda pikemalt, mille järel meenutati külavahele esimese sõiduauto ilmumist. “Hei,mudilased! praegusel ajal te ei kujuta seda ette, et siis kui meie vanaemaga alles lapsed olime, polnud võimalik autot poest osta…sest üldse oli autosid nii vähe, et auto saamiseks tuli saada omale kõigepealt autoostuluba.” Marjul oli hästi meeles, kuidas onu Volli astus rind uhkusest kummis autost välja ja tegi mõned tähtsad poosed liigutused; lasi pilti teha endast ja autost, mõned said autot isegi näpuga katsuda, kuigi onu seda tegelikult ei lubanud. Ja siis istus ta sama uhkesti autosse tagasi, andis autoroolist ägedalt signaali ja sõitis veel uhkemasti edasi.
Nagu vanasti, peaks nüüdki iga inimene oma elus vähemalt ühe puu istutama.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Nagu vanasti, peaks nüüdki iga inimene oma elus vähemalt ühe puu istutama. „Mis on inimese meelele veel rahustavam, kui vaikne puudekohin!”
Uus pikk kõll kuulutas koolilaste tantsupõrandale minemist. Tantsiti lauluga „On meie keskel suvi”. Lasteaialaste lisandumisega tantsupõrandale tantsiti ka „Kaera-Jaani”, milleta ühtki pidu ette ei kujutata.
Tähtis küsimus seisab lastel ees: kelleks saada? Marju mäletas tädi Dianat, kellest sai sekretär. “Tema kandis hirmkõrgete kontsadega kingi, keetis direktorile kohvi, võttis vastu telefonikõnesid ja tippis kirjutusmasinal tähtsaid koosolekuprotokolle.” Taivo tundis onu Meelist, kellest sai minister. “Ta käis alati ülikonnas, portfell käes, peas tähtis nägu, ees must lips, sõitis Volga autoga, käis riiklikel vastuvõttudel.” Kuid vaatevälja ilmusid veel mitmed teisedki erinevate ametite esindajad: korstnapühkija, mesinik, müüjanna, maaler, kosmonaut jt.
Üldjuht Hilja Vainula dirigeerib Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeo viimast laulu.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pidu lõpetades laususid vanaema ja vanaisa tänusõnu. Marju: “Kõigel ilma loodul on looja hingus, Ka teie, armsad mudilased, olite ühed tänase peo loojatest, andsite sellele oma sära, ent see, et teie hääled nii ilusasti kokku kõlasid ja tantsud imeliselt toredasti tantsitud, selles on suur töö ja panus teie õpetajatel.” Taivo palus lava ette kõik õpetajad.
Hilja Vainula juhatatud ühendkoori laul “Kevade marss” lõpetas kontserdi.
Samal teemal:
PÄRNUMAA MUDILASTE LAULU- JA TANTSUPEO RONGKÄIK
ETTEVALMISTUSED PÄRNUMAA MUDILASTE PEOKS KÄIVAD TÄISTUURIDEL
AIRE KOOP: TEEKOND SUURELE LAULU- JA TANTSUPEOLE ALGAB IKKA ESIMESEST SAMMUST
MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS (III)
MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS (II)
MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS
