Evi Vaher laulukonkursil Lauluaias 2019. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Valmistumisel juba käesoleva nädala laupäeval toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeoks lubasid eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel.
22. märtsil rääkis üldjuht Hilja Vainula, 16. aprillil vastas samadele küsimustele koorijuht Evelin Mei ja nüüd vestleb Evi Vaher, Audru lasteaia muusikaõpetaja ja pärimuskultuuri edasikandja.
Evi Vaher laulukonkursil Lauluaias 2019. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meil, lasteaia muusikaõpetajatel on suur töö teha, et tutvustada lastele juba maast madalast laulu- ja tantsupeo rolli ning viia seda kultuuripärandit edasi. Lapsed on küll harjunud laulma ja tantsima oma rühmaga koos, kuid teha seda kõike suures massis – see on neile võõras. See on minu arust suur asi, kui saame lastes panna idanema huvi kooslaulmisele ja -tantsimisele, mis nende elu jooksul ehk paisub suuremaks. On teada, et laulu- ja tantsulembust on meil jäänud vähemaks. Ja eks see oleneb meil ka kodudest, vanemate teadlikusest.
Audru lasteaia juures tegutseb juba üle 10 aasta folklooriring “Karjalapsed”, kus tutvutakse erinevate regilauludega, tantsudega, laulumängudega. Kuulatakse muistendeid, mängitakse erinevaid rahvamänge, jne. Samuti tutvustatakse erinevaid rahvapille ja lapsed saavad neid ise proovida. Tänu sellele on mõnigi laps leidnud tee rahvatantsu juurde, hakanud mängima mõnda pilli või siis läinud koori laulma.
Evi Vaher. Foto Urmas Saard Külauudised
Poistekoori lasteaias ei ole, kuid poisid eraldi, oma rühma juures, on laulnud küll. Kellel huvi laulmise vastu – see on kooli minnes edasi läinud poistekoori laulma. Koolis on ka muusikaõpetaja ise valinud välja viisipidajad poisid.
Kui meil puuduks motivatsioon panna lapsed laulma, siis ma arvan, et kaoks ka koorilaul kui selline. Hea on vaadata, kui oled suutnud panna laulma sellise lapse, kes alguses ütleb: “Mulle ei meeldi muusika ja laulmine“, kuid olles juba pisut vanemas rühmas on hakanud kõike kaasa tegema ja avaldab soovi ka kellegiga koos laulda. Samuti on hea vaadata laste edasi minekuid muusika vallas, näha nende rõõmsat meelt ja häid soove kuuldes: “ Õpetaja, mulle meeldib kõik see, mis sa teed!” toob soojuse hinge ja pilvisel päeval päikese välja. Heidutab see, kui vanem ütleb lapsele, et laps ei pea kaasa tegema kui ei taha. Ütleks lihtsalt, et lapsevanem on vahest see, kes sinu töö ära nullib. Aga õnneks on neid vähe ja sa teed oma tööd rõõmuga edasi.
Evi Vaher laulukonkursil Lauluaias 2019. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Me kõik peame oma kultuuri paremini väärtustama ning seisma selle eest, et meie pärimused ja üldse eesti kultuur ei hääbuks. Muusikaõpetajad ja kultuuriga tegelejad püüavad kogu väest, et hoida elus nii oma kihelkonna kultuuri ja pärimust läbi laulude, tantsude, pillimängu õpetamise.
Olid ajad, kus ei tekkinud probleeme peo korraldamisega ei rahaliselt, ei koha leidmisega. Nüüd on kõik projektipõhine ja kunagi ei tea, kas saad ürituse teha või tuleb loobuda. See on väga kurb. Õnneks ei anta alla ja püütakse üheskoos leida lahendusi ning üritused ei ole jäänud pidamata. Ka selle aasta mudilaste laulu-ja tantsupeo jaoks tuli vanematelt paluda osalustasu, mis ei ole õnneks suur.
Evi Vaher laulukonkursil Lauluaias 2019. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tahaks tänada neid ametkondi, kes on meid sellel aastal peo kordaminemisel aidanud ja suured tänud õpetajatele, kes on lastele kogu repertuaari selgeks õpetanud. Suur töö on tehtud – aeg seda kõike teistele näidata 25. mail Vallikäärus.
Samal teemal:
MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS (II)
MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS
AIRE KOOP: TEEKOND SUURELE LAULU- JA TANTSUPEOLE ALGAB IKKA ESIMESEST SAMMUST