Valitsust nõustav Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) kogunes täna aasta esimesele istungile, kus kinnitati tööplaan, arutati teadlaste järelkasvu üle ning käsitleti uurimistoetuste valdkondliku jagunemisega seotud küsimusi.
Stenbocki maja kommunikatsioonibüroo teatel oli kõne all ka teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest, mis on kokkuleppe järgi üks protsent SKP-st.
Eesti teadlaste järelkasv jääb alla EL keskmisele ja mure noorte teadlaste lisandumise pärast on teadlaskonna üks lahendamist vajavaid küsimusi. Probleemi paremaks kaardistamiseks loodi TANi töörühm, kes Ivar Kruusenbergi juhtimisel viis läbi uurimuse, et välja tuua noorte teadlaste endi hinnangud Eesti teadussüsteemi puudustest. TANi liikmed arutasid uuringu kokkuvõtet, milles tõdeti, et üheks probleemiks on teadusasutuste organisatsiooni- ja juhtimiskultuur, mis põrkub noorte väärtushinnangutega. Noored otsivad kaasavat, arengut toetavat ja kõigi töötajatega võrdselt arvestavat töökeskkonda. Uuringust tuli väjla, et teaduse mõju ühiskonnale, selle kasutamine poliitikakujunduses ja ettevõtluses on noortele teadlastele tähtsam kui publikatsioonide arv, mis on praegu üheks olulisemaks teaduse mõjukuse hindamise kriteeriumiks.
Eestis on tugev teadus ja tugev iduettevõtluse kogukond, kuid selle kokkupuude akadeemiaga on praegu pigem väike
Ühtlasi tegid noored teadlased mitmeid ettepanekuid olukorra parandamiseks. Näiteks panid noored ette mitmekesistada otsustuskogude koosseise, samuti võiks nende järgi kaaluda akadeemilise ombudsmani ametikoha loomist suuremates ülikoolides või teadusasutuste üleselt. Noored teadlased soovivad võimalusi tööalaseks liikumiseks uurimisrühmade, teadusasutuste ja kõrgkoolide vahel, ühtlasi soovitakse võimalust osaleda rohkem kui ühes granditaotluses. Noored tõdesid veel, et Eestis on tugev teadus ja tugev iduettevõtluse kogukond, kuid selle kokkupuude akadeemiaga on praegu pigem väike. Sellest johtuvalt tegid noored teadlased ettepaneku luua motiveeriv süsteem ülikoolide IP tootestamiseks iduettevõtluse kaudu.
TANis otsustati, et haridus- ja teadusministeerium ning rektorite nõukogu analüüsivad koos partneritega noorte teadlaste väljatoodud kitsaskohti ja esitavad sügiseks omapoolsed ettepanekud.
Uurimistoetused on kõige olulisem teaduse rahastamise instrument, kust makstakse enamuse teadlaste palgad. 2023 muudeti taotluste hindamise süsteemi, mis on tekitanud küsimusi uue hindamismeetodi sobivuses humanitaaria valdkonnale. TAN-is otsustati, et Eesti Teadusagentuur peab analüüsima humanitaaria kvaliteedilävendi ületamise muutuste põhjuseid ning toimetama edasi uurimistoetuste valdkondliku tasakaalu ja hindamise kvaliteedi parandamisega.
Teadus- ja arendusnõukogu on valitsust nõustav kogu, mida juhib peaminister ja mis keskendub eelkõige teadus- ja innovatsioonipoliitika strateegilistele küsimustele.
KU päevatoimetaja