28. veebruaril möödub 140 aastat riigivanem Ants Piibu (1884–1942) sünnist Viljandimaal Tuhalaane vallas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi teatel mälestatakse teda sünniaastapäeval kell 12.30 Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.
Metsakalmistul kõnelevad välisminister Margus Tsahkna, Eesti Mälu Instituudi teadusdirektor Toomas Hiio ja Tallinna Rotary Klubi president Gunnar Toomemets. Kell 15 esitletakse Välisministeeriumis Ants Piibule pühendatud raamatut. 29. veebruaril kell 15 avatakse vanalinnas Pikk tänav 36 maja seinal Ants Piibu mälestustahvel.
Ants Piip oli kõige esimene Eesti välisesindaja ja saadik Londonis. Tal olid suured teened Briti laevastiku saabumisel Tallinna reidile Vabadussõja algul. Ants Piibu allkiri on ka Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingul. A. Piip oli aastail 1920–1921 riigivanem ja sõjaminister, hiljem korduvalt välisminister. Ta on esindanud Eesti Vabariiki Rahvasteliidus ja teistel rahvusvahelistel foorumitel.
Olude sunnil osales Ants Piip ka nn Baaside lepingu sõlmimisel 1939. aasta septembris. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ta vahistati. Ants Piip suri Permi oblasti Nõrobi vangilaagris 1. oktoobril 1942.
KU päevatoimetaja