Video ja fotogalerii
Urmas Saard, reporter
Konstantin Pätsi 150. aastapäevale pühendatud sündmusi on küünlakuuks kavandatud mitmele poole terves Eestis: Toilasse, Paidesse, Tahkuranda ja mujale, kõige rohkem siiski mõistetavalt Tallinnasse. Aga läinud pühapäeval said pärnakad mõelda järjepanu üle nelja tunni meie riigi esimesele presidendile Endla suures saalis.
Päeva peakorraldaja oli Mark Soosaar ja valdav osa ajast kuulus tema enda vändatud kahejaolise filmi „Riigivanem” vaatamisele. Pärast ühist hümni laulmist Lüdigi meeste eeslaulmisel ja sellele järgnevat üürikest muusikalist sissejuhatust keskendus kogu täissaali tähelepanu Elle Leesile, kes tõi suure bussitäie inimesi pealinnast Pärnusse. Aga mitte pika reisi ette võtmine polnud kõige tähtsam. Soosaar teatas, et just sellel samal päeval tähistab Lees sünnipäeva ja kinkis talle kimbu kauneid tulipunaseid lilli. Lees ei teinud saladust, et sai 88-aastaseks ja tundis sellest üksnes head meelt.
Soosaart huvitas vastus küsimusele, mis ajendas teda Pätsi mälestuseks muuseumit asutama. Vastata võinuks erksa vaimuga naine ühte jutti mitu tundi, aga hästi jäid meelde mõned tema meenutused. Lees jutustas hoogsas tempos vaimustunult, kui põnev oli sattuda Tallinna botaanikaaeda ja saada teada seal asunud Pätsi talust, millest polnud varem midagi kuulnud. Teiseks nimetas ta kunagist ülikoolikaaslast, botaanikaaia direktorit ja hilisemat poliitikut ning peaministrit Andres Tarandit, kes käis välja Pätsi toa loomise mõtte. Kuid Soosaarel ja Leesil jätkus vestlus veel isegi siis, kui viimased külalised saalist lahkusid.
tegelikult on nüüdseks Eesti ja Soome vaheline unioon sündinud ja sellega on liitunud veel 29 riiki…
Soosaar hoidis pidevalt käes Eesti ja Soome lippe. Tema juhitud mõttevahetus suundus küsimusele, et kas oleks aeg mõelda Pätsi moodi Eesti-Soome kaksikriigi unioonile? Huvitav olnuks sellel teemal mõtteid kuulda Soome akadeemikult Seppo Zetterbergilt, kes pidanuks kava kohaselt samuti tollel sündmusel osalema. Tema on raamatu “Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist” autor. Kuid oma arvamust väljendasid Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas, Postimehe aasta arvamusliidri tiitli pälvinud julgeoleku ekspert Rainer Saks ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Arjakas peab mõtet selgesõnaliselt ilusaks unistuseks, millel puudub nimetamisväärne majanduslik, poliitiline, sotsiaalne ja ajalooline eeldus. Soosaar lausus kokkuvõtvalt, et tegelikult on nüüdseks Eesti ja Soome vaheline unioon sündinud ja sellega on liitunud 27 riiki… Mõneti küll veidi teisti, kui omal ajal mõeldi.
Filmis „Riigivanem”, mille režissöör on Mark Soosaar, leiab kasutamist ohtralt arhiivimaterjale ja ajaloolisi dokumente, samuti rohkelt kroonikakaadreid ja intervjuusid, mis tekitavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ning argielust. Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Ta oli Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja viimaks ka president, kes suutis lepitada erimeelsusi ning tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Teises osas avaneb Pätsi ja rahva kannatuste rada sõjas ning hiljemgi veel.
Esimene Eesti Vabariigi President Härra K. Päts pojapoegadega.
Sõna said ka saalis istunud kuulajad ja mõttevahetusi jätkus vaheaegagi. Erna Hövel on säilitanud mõnda lehte 1938. aasta ajakirjast Maret, millel suur foto Konstantin Pätsist ühes pojapoegadega ja tal oli soov sedagi haruldast pilti jagada.
Päeva korraldajad olid Pärnu Filmifestival ja Uue Kunsti Muuseum, keda toetasid Pärnu linn ja hotell Victoria. Tänades Soosaart filmi ja kogu ürituse eest lausus Pärnu abilinnapea Ene Täht, et oleme väikse rahvana siiski hingelt väga suured.
Vaheajal lõigati ja jagati sajaviiekümnega kaunistatud torte, mis maitses kõigile väga hästi ning kiideti kondiitrit.
Samal teemal:
150 AASTAT PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI SÜNNIST
Konstantin Pätsi 145. sünniaastapäeval esitleti uut raamatut „Konstantin Päts. Bibliograafia“