10. jaanuaril toimus Viru Keskuse Rahva Raamatus kolesterooliteemaline paneeldiskussioon“Kolesterool – müüdid ja tegelikkus”, milles osalesid Eesti Kardioloogide Seltsi (EKS) president ja südamearst Märt Elmet, perearst Alina Terep, Tervise Arengu Instituudi esindaja Valdo Jahilo ning Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp. Modereeris Johannes Tralla.
Südamehaigused on Eestis juhtiv suremuse põhjus, samas 80 protsenti südame- ja veresoonkonnahaigustest on ennetatavad. Paneeldiskussioonil arutati, milliseid muutuseid peaksime tegema, et eestlaste teadlikkus sellest tõuseks ja tervis paraneks.
Kardioloog Märt Elmet ütles: „Kolesterool ise ei pruugi olla probleem, see on täiesti normaalne keha komponent, mida inimene saab toiduga ja keha sünteesib seda ka ise. Umbes 70 protsenti kolesteroolist toodab meie maks ning see on geneetiliselt määratud ja umbes 30 protsenti saame toiduga. Probleemid tekivad siis kui kolesterool on liiga kõrge ja erinevad kolesteroolid on paigast ära. See hakkab kahjustama veresooni üle kogu keha. Südameinfarkt on üks selle protsessi kõige tavalisem, samas kõige fataalsem tagajärg. Keeruliseks teeb asja see, et kõrge kolesterooli tüsistuste ja infarkti tekke vahel on pikaajaline intervall. Kõrgenenud kolesterooliga inimene võib elada aastakümneid ja tüsistus tuleb siis kui on juba hilja reageerida. Lisaks kõrgele kolesteroolile on alati vajalik arvestada ka kõigi teiste südamehaiguste riskitegurite ning nende halva toime summeerumisega. Näiteks kõrge vererõhk on samuti kergesti avastatav, kuid samas ka lihtsalt korrigeeritav terviseprobleem, mis on siiani Eestis ebapiisavalt diagnoositud ja ravitud.“
Kokkuleppeliste piirmäärade järgi võiks terve inimese üldkolesterool olla alla 5 mmol/l, HDL ehk „hea“ kolesterool üle 1,0 mmol/l ja LDL ehk „halb“ kolesterool peaks jääma alla 3 mmol/l. Annely Raave-Sepp märkis, et Synlab teostab aastas umbes 350 000 kolesterooli analüüsi ja umbes 60% neist ei ole korras, ehk ei vasta piirmääradele.
Perearst Alina Terep selgitas: „Kui laborist saab inimene referentsvahemiku, kus sees näitajad võiks olla, siis perearst määrab individuaalse eesmärgi vastavalt konkreetse inimese riskitasemele. Need numbrid, mida seab eesmärgiks perearst või kardioloog, võivad olla labori soovitustest erinevad. Kui patsiendil esineb juba mõni südame- või veresoonkonnahaigus, diabeet, neeruhaigus või esinevad muud lisandunud riskitegurid, siis kasutatakse oluliselt madalamaid kolesterooli langetamise eesmärke.“ Näiteks südamelihase infarkti põdenud patsiendi LDL ehk „halva“ kolesterooli eesmärkväärtus on alla 1,4 mmol/l.
kontrollida iga viie aasta tagant ja alates 50-st eluaastast kahe-kolme aasta tagant
Paneeldiskussioonil osalejad soovitasid tervel inimesel kolesterooli näitajaid kontrollida iga viie aasta tagant ja alates 50-st eluaastast kahe-kolme aasta tagant, kuna vanusega kolesteroolide sisaldus suureneb.
Kolesterooli mõõtmine ja vajadusel selle langetamine on lihtne ja odav võimalus rahvatervise parandamiseks. Südamehaiguste ravi kulutab väga palju raha, samas ennetamine on odav ja kõrge kuluefektiivsusega tegevus. Arutelu käigus leiti, et palju annab ära teha elulaadiga ja toiduteadlikkusega. Näiteks peaks juba koolis õpetama tervisliku toitumise ja toidu valmistamise põhimõtteid, nii hakkab inimene tegema ka täiskasvanuna teadlikumaid valikuid. Järgida tuleks taldrikureeglit, mille järgi kolmveerand toidust võiks olla taime, üks neljandik loomne; kõike võib süüa aga õiges koguses. Kolesteroolirikkad toidud on loomse päritoluga, sealhulgas ka piimarasvad. Spetsialistid rõhutasid füüsilise liikumise vajadust halva kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmiseks.
Elmeti sõnul kolesterooli langetamine ei alga kohe ravimitest, vaid eelnevalt mõeldakse läbi ja proovitakse ära muud võimalused. „Kolesterooli langetavate ravimite kasutamiskogemus maailmas on väga suur, paljudes uuringutes on põhjalikult kirjeldatud nende positiivset toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid. Kolesterooli langetavad ravimid on Eestis hästi kättesaadavad ja soodsa hinnaga. Nende kasutamist takistab põhjendamatu hirm kõrvaltoimete ja ravimsõltuvuse ees“, ütles ta.
Panelistide sõnul on kahetsusväärne, et kõrge kolesterooli tasemega patsiendid oma tervisekäitumist tavaliselt ei muuda ning ignoreeritakse probleemi. Kuna kõrgenenud kolesterooli ja vererõhku inimene ise otseselt ei tunne, on maailmas levinud nende kohta hüüdnimi „silent killer“ ehk vaikne tapja. Kuna kolesterooli kuhjumine veresoontes on pikaajaline protsess, siis esimene haiguse avaldumine võibki olla surmav. Seepärast on oluline, et inimesed oleksid teadlikud oma kolesteroolitasemetest ja hoiaksid neid kontrolli all.
KU päevatoimetaja