Seni suurima USA e-sigareti uuringu läbiviimisel tuvastati, et e-sigarettidel on oluline väärtus suitsetamisest loobumise vahendina. Uuringu viisid läbi Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli (MUSC) Hollingsi vähikeskuse teadlased. Uuring on avaldatud teadusajakirjas eClinicalMedicine, mida vahendab NNA Suitsuvaba Eesti.
Selle üle, kas suitsetamisest loobumiseks kasutada e-sigaretti, on teravalt vaieldud ning erinevad riigid on teemale lähenenud erinevalt. E-sigaretid sisaldavad kahjulikke kemikaale, mistõttu on osad rahvatervise kaitsjad e-sigarette vältinud. Samas on e-sigaretid vähem kahjulikumad kui tavalised sigaretid, viimased võivad põhjustada tosinat tüüpi vähki, aga ka südamehaigusi, insulti, diabeeti ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Tänu sellele teadmisele on aga teised rahvatervise kaitsjad veendunud, et e-sigareti kasutamist tuleks pidada suitsetamisest loobumise meetodiks täiskasvanutele, kellel ei ole õnnestunud loobuda selliste abivahenditega nagu nikotiininätsud, -pastillid või -plaastrid.
Uuringu tulemuste kohaselt soodustas e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumist – isegi nende inimeste hulgas, kes uuringuga liitudes ütlesid, et neil ei olegi üldse kavatsust suitsetamisest loobuda.
„E-sigaretti ei saa pidada imerohuks suitsetamisest loobumisel,“ ütles uuringu kaasjuht Matthew Carpenter, PhD. Sellegipoolest oli ta üllatunud, kui avastasid, et kõik uuringus testitud hüpoteesid said üksteise järel kinnituse. „Harva juhtub, et õigeks osutuvad pea kõik hüpoteesid, mida uuringu eel püstitame,“ ütles ta. „Meie uuringus avaldus üks mõju teise järel. Olenemata sellest, kuidas me seda ka vaatasime, näitasid tulemused, et e-sigareti kasutusele võtnud uuringualused hoidusid suitsetamisest rohkem ja nende tervisekahju oli väiksem võrreldes nendega, kes e-sigaretti ei kasutanud.“
Uuring viidi läbi nõnda, et see jäljendaks võimalikult hästi reaalse elu olusid. Paljud varasemad uuringud, mis on näidanud e-sigarettide efektiivsust suitsetamisest loobumise vahendina, on olnud Carpenteri sõnul väga struktureeritud, sest kaasatud on inimesi, kes soovisid suitsetamisest loobuda ja neile anti ka põhjalikud juhised e-sigareti kasutamise kohta.
„Meie proovisime uuringu läbi viia nii nagu asjad päris elus käivad. Esiteks kutsusime uuringus osalema kõiki suitsetajaid, sõltumata, kas neil oli suitsetamisest loobumise soov või mitte. Seega osalesid meie uuringus ka inimesed, kellel ei olnud mingit kavatsust suitsetamisest loobuda. Teiseks andsime inimestele võimalikult vähe e-sigareti kasutamise juhiseid,“ jätkas ta.
Uuringus osalenutele anti e-sigaretid kätte ja neile öeldi, et nad võivad neid kasutada, aga ei pea ning kui kasutavad, siis nii palju või vähe kui ise tahavad. Uuringusse kaasatud kontrollgrupile e-sigarette ei antud.
Tulemused näitasid, et e-sigareti saanud rühma kuulunud inimesed teatasid suurema tõenäosusega tavasigarettide suitsetamise täielikust loobumisest. Samuti teatasid nad suurema tõenäosusega sellest, et on vähendanud päevas suitsetatavate tavasigarettide arvu ja proovinud rohkem kordi suitsetamisest loobuda. Loobumiskatsed on oluline mõõdik, sest inimesed proovivad suitsetamisest loobumist tavaliselt mitu korda.
Uuringusse kaasati inimesi 11 linnast üle USA ja see kestis neli aastat. Alguses kavatses Carpenter oma meeskonnaga koguda Charlestoni piirkonnas osalejatelt biokeemilisi proove, et kontrollida nende ankeete suitsetamisharjumuse kohta. COVID aga katkestas selle plaani ja muutis proovide kogumise võimatuks. Kuigi see oli uuringu pettumust valmistav aspekt, peetakse osalejate suitsetamisharjumuste ankeetide vastamist endiselt väga usaldusväärseks.
Avaldatud uuring on oluline andmestik rahvatervise kogukonnale ja poliitikakujundajatele e-sigarettide üle otsustamisel. „Keegi ei taha, et e-sigaretid laste kätte satuks ja me peame tegema kõik endast oleneva, et seda vältida. Kuid me ei peaks seda tegema nii, et kaotame e-sigareti kasutamise võimaluse täiskasvanud suitsetajatele, kes muidu suitsetamisest ei loobuks,“ ütles Carpenter.
USA ei käsitle e-sigarette suitsetamisest loobumise vahendina. Carpenter märkis, et osad riigid on võtnud e-sigarettide kasutamisele palju liberaalsema lähenemisviisi kui USA. Näiteks aprillis kuulutas Ühendkuningriik välja programmi „Swap to Stop“, mis jagab e-sigareti stardikomplekte ühele miljonile suitsetajale, et aidata neil suitsetamisest loobuda.
Ka Eestis ei ole e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina tunnustatud, kuid nende abil on suitsetamisest loobutud. Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute kohaselt kasutas Eestis 2020. aastal igapäevaselt e-sigaretti 1,6%, 2018. aastal 1,5% täiskasvanutest. Vähemalt mõnel korral kuus kasutas e-sigaretti 2020. aastal 3,8% ja 2018. aastal 3,7% täiskasvanutest.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
E-SIGARETTIDE LEVIK NOORTE HULGAS ON BALTI RIIKIDE ÜHINE MURE
KES JA MIKS KASUTAB EESTIS E-SIGARETTI?
NIKOTIINI KÄTTESAADAVUSE HÕLBUSTAMINE NÕUDLUST EI VÄHENDA
Palun viidet reaalsele uuringule. Kahjuks ei leidnud taolist artiklit viidatud eClinicalMedicine teadusajakirjas, küll aga leidsin artikli mis väidab otse vastupidist, et noorukite veipimine on magus sihtmärk kasumi saamiseks, mis kahjuks kumab väga selgelt välja ka sellest nö “uuringust”. Viide minu poolt viidatud artiklile https://www.thelancet.com/journals/lanchi/article/PIIS2352-4642(23)00088-3/fulltext
Hea Irena!
Uudises viidatakse teadusuuringule, mille leiab siit: https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2023.102142
Uuringu autorid töötavad Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli Hollingsi vähikeskuses ja sealsel kodulehel on ka välja toodud autorite tähelepanekud:
https://hollingscancercenter.musc.edu/news/archive/2023/08/18/largest-us-study-of-ecigarettes-shows-their-value-as-smoking-cessation-aid
Mis puudutab e-sigarettide noorte kätte jõudmist, siis juhite tähelepanu väga olulisele probleemile. E-sigaretid ei ole mõeldud noortele, neid ei tohi noortele müüa ja noored ei tohi neid ka kasutada. Kahjuks on aga Eestis olukord palju hullem kui teie poolt viidatud teadusartiklis välja toodud näited Ühendkuningriigi osas. Kuna Eestis on juba 2019. aasta suvest maitsetega e-vedelike müük keelatud, siis kolis nende müük salaturule. Seal teatavasti seadused ei kehti, ostjatelt vanust ei küsita ning sageli on müüjateks noored ise.
Kuniks maitsetega e-vedelike müüki tagasi ei tooda, siis jääb salaturg kestma ja ka edaspidi korjatakse koolides ja kodudes üle Eesti laste käest tundmatu päritoluga e-sigarette ära. Kui maitsetega e-sigarettide müük taas lubataks, siis ostaksid täiskasvanud neid legaalsest kaubandusest ja salaturg hääbuks. Ja kui mõni legaalselt tegutsev kaupmees jääb vahele sellega, et ta mõnele noorele e-sigarette on müünud, siis on võimalik talle trahv määrata ja tema tegevus peatada, sest me teame, kus tema äri asub. Salakaupmees aga sama koha peal ei tegele ja tema tabamine on üsna võimatu.