UUDISEID TARTU RAHU PÕLISTAMISE SELTSILT

Arvamus

Aldo Kals, Petserimaa sõber

Neljapäeval, 17. augustil kogunes rühm Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmeid Taaralinnas Vikerkaare tänavale, et koos Eesti väljapaistva vabadusvõitleja Mart Niklusega pühendada hetk sellele, mis selja taha jäänud.

Muide, mullu mardilaupäeval istus peaaegu sama seltskond samas paigas , et kuulata ühelt oma seltsikaaslaselt Lähis-Ida reisimuljeid. Kuna oli tegemist majaperemehe nimepäevaga seotud õhtutunniga, koputasid uksele mardisandid. Nad võeti peremehe poolt maiustustega vastu ja neile sai selgitatud, et ollakse Eesti ajalugu oluliselt mõjutanud Tartu linna majas. Just seal vormistati lõplikult ja allkirjastati 1979.aasta 23. augustil Eesti, Läti ja Leedu 45 vabadusvõitleja poolt Balti apellina tuntud dokument maailmale. Selles juhiti tähelepanu natsi Saksamaa ja kommunistliku Venemaa vahel 40 aastat varem sõlmitud nn Molotov-Ribbentropi paktile kui tühistamist ja avalikustamist vajavale dokumendile, mille alusel tuleks taastada kolme Balti riigi iseseisvus. Ajalootolmu alla mattunud ja ammu unustatud balti rahvaid märkas selle apelli toel 1983. aastal Euroopa parlament ja 1987. aastal ka Euroopa Nõukogu, toetades oma ametlikes dokumentides baltlaste enesemääramispüüdlusi. See viis 20. augustil 1991 selleni, et tavaliselt murust madalam tagasihoidlik Eesti rahvas julges end heitlikul ajahetkel vastandada tuumariigile ja taas oma riik välja kuulutada!

Sellelt mardilaupäevale langenud ürituselt lahkumisel esitas majaperemees meile küsimuse, mis on Tartu Rahu Põlistamise Seltsil käsil? Vastuseks sai öeldud, et „Petserimaalaste üldnimestiku“ koostamine. Loomuliku jätkuna rändas see teema tänavu Erwin Pari tehnilisel vahendusel Langenud Vabadusvõitleja päeva konverentsi päevakorda, kust see on Tartu Ülikooli veebikeskkonnas kättesaadav.

Raamat ise ilmus juba selle aasta juunis pealkirjaga „Petserimaalaste üldnimestik 862–2022“ ja oli avalikkuse ees 29. juulil Petseri eesti keskkooli kokkutulekul Võrus. Nüüd oli järg jõudnud Tartu Rahu Põlistamise Seltsi üritusele. Kohal olnud liikmed ja Mart Niklus said selle enda raamaturiiulisse. Kui nüüd keegi küsiks, mis seltsil mureks, siis otsime sponsorit, kes aitaks sellesama üldnimestiku abil kogenud leksikograafidel alustada “Petserimaa biograafialeksikoni“ koostamist. Siis näeks Eesti, kellele ta on nõus nn uue piirilepinguga selja keerama?

Samal koosolekul kandis seltsi esimees Osvald Saska ette, et on omal käel tellinud kirjastuse Sulemees ja kaardifirma Regio kaudu tugeval alusel suuremõõtmelise EV Petseri maakonna kaardi, mis raamatukauplustes nüüd 9 euroga müügil.

Seltsi üks liige võttis oma ajaleheväljalõigete kaustast välja Ilmar Raagi artikli 2013. aasta 20. mai Postimehest. Seltsi liikmed said paraja ehmatuse osaliseks, kui Eesti juhtiv arvamusliider ja kommunikatsiooniekspert kuulutas maailmale, et Eesti Vabariik kahmasVabadussõjas relva jõul püha ja jagamatu Venemaa küljest Narvatagused alad ja Petserimaa! Oleme valmis andma talle järelaitamise tunni järgmisel aasta küünlapäeval Tartu rahumaja eest. Seniks võiks õpilane aga sirvida raamatut „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020, kus võib lugeda, et EV rahvavägi pole Vabadussõjas kelleltki jalatäitki maad haaranud vaid vabastanud oma riigi seadusliku territooriumi.

Peame muidugi tõdema, et see eksinud ajaloohuviline pole sugugi erand. Üks ajalooprofessor nuttis raadios, et Jaan Poska piir Tartu rahulepingus on OK, aga südamevalu teeb see, et Eesti äigas loogilise riigipiiri ettekäändel naabri nõusolekul temalt mõned Ostravi valla vene külad. Kas tõesti ülikooli professoril on kahju, et nii jäi neil läbi elamata stalinlik kollektiviseerimine ja Siberisse rahvavaenlasena küüditamise huvireis või kulaku seisuse tõttu kuklalask?

Koosoleku lõpetasime aga teadmisega, et 20. augustil möödub 65 aastat Mart Nikluse esimesest arreteerimisest. Ülikooli edukale lõpetajale tuldi töökoha pakkumise ettekäändel teda hoopis vangikongi viima.