Reisikiri
Fotogalerii
Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Augusti esimese nädala kolmel viimasel päeval rändas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli arvukas seltskond mööda Muhu- ja Saaremaa huviväärseid paiku. Seegi kord kutsuti Külauudiste infoveski reporter matkalistega ühinema. Reisikorraldajaks oli väärikate ülikooli nõukoja liige Viivi Palmissaar ja teejuhiks mahuka teadmistepaunaga Annika Poldre, bussiroolis üliosav kindla käega bussijuht Jaanus Raudsepp.
Eelmisel aastal sai sarnase seltskonnaga Viivi ja Annika eestvedamisel kõnnitud kolmel päeval Hiiumaa radadel. Hästi õnnestunud õpperetk tekitas huvi midagi sellist taas korrata, aga nüüd siis kahel veidi teistsugusel saarel.
Loe samuti: KOLM PÄEVA ÕPPEKÄIGUL HIIUMAAL
Laasu talu Jaanalinnufarmis
Saaremaale minnes või sealt tulles peab üldjuhul läbima kahe väina vahel asuvat mereriiki – Muhumaad, millel rannajoone pikkust 137,41 km ja pindala 204,86 km². Sedakorda peatusime Muhumaal kahel korral, aga bussisõidul mööda saart jätkus küllaga põnevust Annika jutustuste kuulamisel ka sihtpunktidesse jõudmise teekonnal. Pidevalt pöörasime pilgud bussi akendele nii vasakul kui paremal küljel. Vahetult Kuivastu sadama lähedal otse maantee ääres asub kõrtsihoone, millest Annika teadis rääkida 16 kilomeetri pikkusel maanteelõigul seni, kui Nautse küla viida juures võttis buss suuna paremat kätt kulgevale kitsale teele. 700 meetri järel teatas Laasu talu silt õigesse kohta jõudmisest. Meile tuli vastu jaanalinnuframi peremees Elmet Erik, kes on väga muheda jutu ja hea naljasoonega.
Nimetuse järgi võinuks oletada, et loomafarmis näebki üksnes jaanalinde, aga tegelikult on sealsete asukate esindatus märksa mitmekülgsem. Peremehe sõnul on jaanalinnufarm Eestis ainus paik, kus saab tutvuda Aafrika sebrade ja Austraalia suurte punakängurudega. Veel elavad siin emud, wallabid, okassead, jänkud, alpakad, ponid.
Emaslind muneb ülepäeviti
Loomaaeda sisenedes kohtab kõigepealt jaanalinde, kes on suurimad lennuvõimetud linnud, aga suudavad joosta kuni 70 km/h. Elmet Erik võttis korvist muna ja lubas seda külalistelgi käes hoida. Emaslind muneb ülepäeviti. Aastas võib jaanalind muneda 40–80 muna, mis kaaluvad 1,4 kuni paar kilogrammi. Munade keskmine pikkus on 17–18 cm. Lind võtab kenasti toitu peopesaltki ja sellist söötmist said peremehe juhendamisel proovida mitmed külastajad.
Okassead eelistasid varjuda varjualuse alla, aga peremehe märguande peale tulid nemadki päevavalguse kätte. Muidu meeldivat okasseal veeta kogu päeva sügavas koopas. Pilku püüavad seljal asetsevad võimsad okkad, pikkusega kuni 25 cm, aga poolesentimeetrine läbimõõtki on muljetavaldav. Kuid nägemine pidavat olema üsna tönts. Ta reageerib hästi lõhnadele.
Ponid peaksid arvamuse järgi olema väga rahumeelsed, aga ühel hetkel sai näha nendegi omavahelist jagelemist. Kakeldi vist toidu pärast, aga pikka viha me ei täheldanud.
Fööniksi aed
Sõidul Saaremaale osundas Annika enne Väikese väina tammile siirdumist vasakut kätt asuvale kaitsealusele Presidendi alleele Linnuse külas. Möödunud sajandi kolmekümnendatel rajatud alleele istutas president Konstantin Päts kaks tamme. Väikese väina tammi otsast algavat Presidendi alleed taastas Muhu rahvas talgute korras 2008. aastal. Alleed vaatama ei mindud ja ilma peatumata ületati tamm, mille rajamist alustati 1894. aastal. Tammi ehitamisse kaasati Muhu ja Saaremaa talumehi, kes ehitasid mõlemast otsast üheaegselt.
Meie järgmiseks peatuspaigaks oli Orissaare külje all asuv suur Inglise stiilis Fööniksi aed. Pealinnast tulnud ja Jaagu talu maale elama asunud Jelene Šakel, kes pole kunagi aiandust õppinud, on kujundanud muljetavaldava aia. Liigirohkes aias kulus jalutamiseks ja perenaise selgituste kuulamiseks märkamatult paar tundi. Kogu töö on naine peaasjalikult üksinda ära teinud. Juba paarkümmend aastat Soomes töötavat meest ei taha ta kodus puhkehetkedel aiatööle rakendada. Muruniitmise ostab aednik sisse, kõige muuga saab naine ise kenasti hakkama. Ka suuremate graniitkivide paigale tõstmiseks on ta kasutanud teiste abi, mis muidugi täiesti mõistetav. Igapäevaseks seltsiliseks on vana koer Kelli ja kaks kassi. Kelli oli meie saabumisel väravas vastas ja saatis aiateedel.
,,Kaunis Eesti kodu 2018″
2018. aastal sai aed endale nimeks Fööniksi aed. Samal aastal valiti aed Vabariigi Presidendi konkursi ,,Kaunis Eesti kodu 2018″ võitjaks. Juba eelnevalt pälvis Fööniks Aasta Kodu 2017 aiakujunduse ja aialahenduse preemia. Naine tunnistas, et alustas 2011. aastal aia rajamist täieliku võhikuna. 1.5 ha suuruse aia istutusaladel kasvavad kõrgema kasvuga püsikud: riitsinus, siilkübarad, makleia, mailased, osjad, argentiina ja odajas raudürt ning rohkelt palju kõike muudki. Istutusaladel on leitud kindel asukoht põõsastele, lehtpuudele ja okaspuu vormidele. Istikute vahel paiknevad istepingid ja lauad, veesilmad, purskkaevud ja miniatuursed erinevast materjalist skulptuurid. Lõputu hulk väga kauneid roose ja teisi lilli.
Urmas Saard
Samal teemal:
