Fotogalerii
Täna möödub 74 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Küünalde süütamisega mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid, keda Eestist deporteeriti Siberisse üle 20 000 inimese.
Argo Juske, Tori valla kultuurikeskuse Sindi ja Tori piirkonna kultuurikorraldaja, asetas koos mitme abilisega pärast keskpäeva umbes 400 leegitsevat küünalt Sindi muuseumi aia varju maha. Täpsemat kohavalikut määras tugevam tuul. Esimest korda süüdati märtsiküüditamise mälestuspäeval Sindis nõnda suurel hulgal küünlaid möödunud aastal. Mullu tehti seda Sindi endise jaamahoone juures ja Tori alevis asuva Püha Jüri monumendi jalamil. Tänavu süüdati Toris paarsada küünalt sealses bussijaamas. „Küünalde süütamise mõtet on Tori vallas päris pikalt arendatud ja nüüd on algatusest kujunemas meeldiv tava, millega soovitakse kindlasti jätkata ka järgnevatel aastatel,” rääkis Juske.
Kuna muuseumi ruumides paigaldatakse parajasti soojaradiaatoreid, siis polnud võimalik palju külastajaid sisse kutsuda. Esiukse ees katuse all oli kaetud väike lauake teetermose ja Alla küpsetatud maitsvate lihapirukatega. Maja esise istepingi kujundas muuseumi juhataja Aita puust päevakohaste museaalidega: mõned näidised, millega inimesed asusid pikale teekonnale külmale maale. Istepingi seljatoele kinnitas ta üksikud paberile prinditud tekstid, mis kirjeldasid vene riikliku terrori tekitatud õuduste öid ja päevi.
Juhataja selgitusi kuulati tähelepanelikult ja noogutati mõistvalt peaga räägitule kaasa
Juhuslikult mööda jalutanud Ukraina põgenikud peatusid samuti väljapanekute ja põlevate küünalde juures ning palusid selgitusi tänase päeva kohta. Juhataja selgitusi kuulati tähelepanelikult ja noogutati mõistvalt peaga räägitule kaasa. Stalinism elab Putinis edasi ja kõik jätkub endisel kombel.
Laagri lühend oli ALŽIR
Eelmisel pühapäeval toimusid Kasahstanis ennetähtaegsed parlamendivalimised, mida rahvusvaheliste valimisvaatlejatena jälgisid kohapeal Riigikogu liikmed Marko Šorin ja Sven Sester. Täna meenutas Šorin üht n-ö maailma äärel, keset steppi, asunud valimisjaoskonda, kus oli välistemperatuur koos tuulekülmaga miinus 16 kraadi. Sellistele tühjadele ja külmadele stepiavarustele saadeti süütuid inimesi. Põgenemisel puudus mõte. Keegi põgenikke tagaajama ei asunud, sest ääretul tühjal väljal oli mõeldamatu külmas ja näljas ellu jääda.
Šorin külastas Akmoli oblastis asunud naistelaagrile pühendatud memoriaali ja täna näitas sealt kaasa võetud fotosid. Ühel pildil paistab läbi kõrge kaare vastava teemaline muuseum. Erinevate riikide ja rahvaste mälestuskivid asuvad kaares ümber tolle monumendi. Vagunimakett paikneb sealsamas kõrval. Näha on ka eestlaste mälestuseks paigaldatud eestikeelse tekstiga graniitkivi.
Laagri lühend oli ALŽIR, tähendades siis midagi sellist, et „Kodumaa reeturite naiste laager”.
⟩ ALZhIR, the Akmolinsk Camp of Wives of Traitors to the Motherland (Russian: Акмолинский лагерь жён изменников Родины (А.Л.Ж.И.Р.)
Kokku on selles laagris vangistuses asunud üle 18 000 naise. Šorini sõnul on Akmoli oblastis sääraseid laagreid olnud väga palju ja hiiglaslikul territooriumil. Uudist kirjutades pole käepärast täpsemad andmed, kui palju oli säärastesse tingimustesse saadetud Sindi inimesi. Üks ülekohtuselt väljasaadetu on varem jutustanud sellest, kuidas teda sunniti oma Sindi kodu maha jätma koguni kahel korral. Šorin ütles, et neid mälestusi on kirja pandud, aga seda lugedes tundub nagu endagi käed määrduvad. Kõik on olnud nii pööraselt ebainimlikult õudne.
Urmas Saard
Samal teemal:
SINDIS JA TORIS LÄIDETI SADU KÜÜNLAID PUNATERRORI ALL KANNATANUTE MÄLESTUSEKS