Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Pärimusmuusika Keskusele 15 aastat koduks olnud Viljandi Pärimusmuusika Ait tähistab 24. märtsil esimest miljonit ning ümmargust tähtpäeva sünnipäevapeoga.
Alates 2008. aasta kevadest, mil Eesti Pärimusmuusika Keskus asus tegutsema Aita, on organisatsiooni korraldatud sündmusi külastatud 65000-70000 korral aastas. EPMK on aegade jooksul Aidas korraldanud üle 500 kontserdi, 120 Tantsumaja ning 300 mudilaste ja titade laulu-, mängu- ning pereringi. Ekskursioone on tellinud ligi 14000 külastajat ning teabekogu on kasutatud sellest numbrist veidi rohkemgi. Täiskasvanutele mõeldud koolitusi ja kursusi on toimunud 450, noortelaagreid ja kursusi üle tuhande.
Pärimusmuusika Ait on 15 aasta jooksul oma ruume pakkunud ligi 2700 rendisündmusele ning koos EPMK korraldatud üritustega on Aida külastusi kogunenud ümmarguselt 324000 – see on umbes kahekümnekordne Viljandi elanike arv.
Aida pood on müünud keskmiselt üle 1000 pärimusmuusika heliplaadi aastas. Trükiväljaandeid, peamiselt õppematerjale, on müüdud 15 aasta jooksul ligi 7000, kuid pillide müügi arvestuses asub Aidas arvatavasti Eesti populaarseim rahvapillide pood, kus on müüdud juba 1200 muusikainstrumenti.
see on väga eriline asi, isegi maailma mõistes
EPMK juhataja Tarmo Noormaa peab tudengite algatatud ettevõtmisest sündinud miljoni külastuseni jõudnud organisatsiooni käekäiku terve maailma mastaabis imeks. „Selle idee arhitekt, kes siia tohutu energia pani, oli Ando Kiviberg. Üks kodanikualgatusest sündinud organisatsioon, mis on saavutanud staatuse, et ehitada oma maja, hakata kontsertprogrammi tegema ja inimesi koolitama ning mis kestab juba aastakümneid – ma arvan, et see on väga eriline asi, isegi maailma mõistes. See on ainulaadne! Mitte riigiasutus, vaid MTÜ, mis ajab inimestele kordaminevat asja, et meie muusikaline emakeel leviks – sellist missioonipõhist tegutsemist ei ole ma mujal kohanud,“ rääkis Noormaa.
MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on üleriigiliselt tegutsev valitsusväline pärimusmuusikaalast huviharidust toetav ja korraldav ning pärimusmuusika elavat esitust levitav avatud organisatsioon. 15 aasta jooksul on korraldatud laagreid, sündmusi ja konkursse, nende hulgas aprillis 15. korda toimuv Üleriigiline võistumängimine. Kolm korda on valitud Vabariigi Pillimeest ning ellu on kutsutud Regilaulu Podcast. Välja antakse pärimusmuusika auhinda Etnokulp ning kokku tullakse Lõikuspeol, kus saab näha aasta jooksul tekkinud põnevaid produktsioone ning etnolaagriliste kasvulava. Korraldatakse laagrit Eesti ETNO ning mõõtu võtma kutsutakse konkursile Noor Pärimusbänd.
Noorte sihtgrupp on EPMK tegevustes esikohal. „Välismaa külalised imestavad tihti, kuidas meil nii noor publik on ja nii noored tegijad laval. Esiteks – selle organisatsiooni lõid tudengid ning kohe hakati korraldama ka rahvapillilaagreid, kust on väga paljud muusikud läbi käinud. Järelkasvuga on tegeletud süstemaatiliselt. Praegu on meil loodud süsteem, millesse on kaasatud tited, lasteaialapsed ja koolisüsteem. Programmis on koolikontserdid, laagrid, inkubaatorprogrammid, võistumängimised, võimaluste andmine Viljandi pärimusmuusika festivalil jne – me loome noortele võimalusi, et nad tuleks pärimusmuusika juurde. Hoiame festivali ja kogu oma tegevuse nooruslikuna. See on võtmeküsimus,“ selgitas EPMK juhataja Tarmo Noormaa.
Lisaks Pärimusmuusika Aidas asuvale teabekogule täiendab ja loob EPMK ka digitaalseid õppematerjale ning korraldab koolitusi. Viimase mastaapsema tööna valmisid aasta algul koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga õppevideod, mis on kasutatavad nii EPMK kodulehel www.folk.ee kui keskkonnas Opiq. Eesti Pärimusmuusika Keskuse õppevideod ehk Pärimusmuusika e-õpik sisaldab 86 videot. Sama projektiga sai 29 õppevideot juurde ka pärimusmuusika noodikogu ning sealt leiab ka 74-le loole salvestatud saatepartiid. Kokku sai koostöö raames üldhariduskoolide õpetajatele ning huvilistele kasutatavaks ligi 200 uut kasulikku õppeühikut.
Sünnipäevapeol, 24. märtsil saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas osaleda kontsertkohtumisel Ando Kivibergiga, käia ekskursioonil endiste Aida töötajatega, tantsida spetsiaalselt peo jaoks kokku pandud ansambliga Vanameistrite Tantsupunt, kuhu kuuluvad Margus Põldsepp (Untsakad), Ike Volkov (Kukerpillid), Celia Roose (Sannalise’), Villu Talsi (Curly Strings), Juhan Suits (Svjata Vatra), Kulno Malva (Riffarrica) ja Tõnu Tubli (Trad.Attack!), ning nautida teisi üle terve maja toimuvaid etteasteid.
Organisatsiooni ajalugu
1993. aasta 15. mail asutatakse Viljandis Noorte Moosekantide Selts ja toimub PÄRIMUSA – esimene pärimusmuusikale pühendatud päev Viljandi lauluväljakul. Osa võtab 200 külastajat ning sellest saab kõik alguse.
2000. aasta jaanuaris asutatakse MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival. Asutajateks on Viljandi Linnavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Kultuurikolledži Arengufond ja seitse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooliga seotud isikut.
2004. aasta 27. detsembril nimetatakse MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival ümber Eesti Pärimusmuusika Keskuseks.
2008. aasta 28. märtsil avatakse Viljandi lossimägedes EPMK uus kodu – Pärimusmuusika Ait. Majas hakkab toimuma aastaringne kontserttegevus, sealsamas alustavad tegevust koolituskeskus ning pärimusmuusika teabekogu.
KU päevatoimetaja