Täna tutvustatud Tartu Ülikooli sotsiaalteadusliku rakendusuuringute keskus RAKE ja mõttekoja Praxis koostöös valminud Ukraina sõjapõgenike küsitlusuuring kaardistab Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike vajadusi, hakkama saamist ja kavatsusi tagasipöördumise osas.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo toob välja, et saadud kinnitusel ollakse Ukraina sõjapõgenike abistamisega õigel teel. „Kui paljud riigid on loonud Ukraina sõjapõgenike abistamiseks eraldi paralleelse süsteemi või lükanud kogu vastutuse kohalikele omavalitsustele, siis Eestis oleme algusest peale püüdnud põgenikke kiirelt Eesti ühiskonda integreerida, pakkudes neile vajalikku infot ja abi. Seda näitavad ka uuringu tulemused, et suurem osa sõjapõgenikest teavad, kust saada infot nii sotsiaaltoetuste, tervise, lastele kooli või lasteaia koha leidmise või Eestis töötamise kohta, kuna enam kui 80% Ukraina kooliealistest lastest käivad Eestis koolis ja vaid 5% on nimetanud kooli mitte jõudmise põhjusena infopuudust. Samuti on ukrainlased hästi informeeritud sellest, kuidas saada tervishoiualast abi või leida tööd.“
Uuringu kokkuvõttes toob uurimisgrupi juht professor Raul Eamets välja, et Eestis elav ajutise kaitse saanud täiskasvanud Ukraina sõjapõgenik on noore terve kõrgharidusega naise nägu. 74% sõjapõgenikest on naised ja üle poolte omavad kõrgharidust. Pooltel Eestisse jõudnud täiskasvanud põgenikel on alaealised lapsed.
Ukraina sõjapõgenikud koonduvad linnadesse. Tallinnas elavad ligikaudu pooled. Enam kui pooled Eestis elavatest põgenikest on pärit Ukraina suurtest linnadest.
68% sõjapõgenikest elab eraldi korteris. Riigi abi majutuse osas on sõjapõgenikele väga vajalik Eestisse saabudes, aga tööd leides suudavad peaaegu kõik oma eluasemekulude eest ise tasuda.
Eestis näevad ennast kolme aasta pärast 25 % sõjapõgenikest
Töökoht on iseseisvaks toimetulekuks esmatähtis. Uuringu juht professor Raul Eamets: „Uuringu tulemused näitavad, et enamik sõjapõgenikest saab Eesti tööturul hästi hakkama: 55% täiskasvanutest on leidnud töö. Kuigi paljud ei tööta erialasel ega haridustasemele vastaval tööl, on enamik töökohaga rahul ja ei otsi uut töökohta.“ Teave Töötukassa kohta on jõudnud sõjapõgenikeni, Töötukassa kaudu otsitakse tööd, saadakse teenuseid ja toetusi.
Enamik Ukraina sõjapõgenikest (63%) loodab olla hiljemalt kolme aasta pärast tagasi kodumaal, Eestis näevad ennast kolme aasta pärast 25 % sõjapõgenikest. Prof Raul Eamets: „Tagasipöördumissoovide puhul peab arvestama, et kolmandik Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on pärit aladelt, kus toimub aktiivne sõjategevus ja kolmandik nendega piirnevatelt aladelt. Mariupolist on pärit ligi 8% ja Harkivist 7% sõjapõgenikest.“
Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike statistiline profiil, ning kaardistada hariduse, tööturu, majutuse tervise, sotsiaalse hakkamasaamise ja tagasipöördumise kavatsusega seotud küsimused, et anda Eesti riigiasutustele olulist teadmist, millised on sõjapõgenike vajadused, kuidas tõhustada neile teenuste pakkumist ning millest nad enim puudust tunnevad.
KU päevatoimetaja