ALEKSEI VAŠTŠENKO KÄE ALL VALMIVAD MUINASJUTULISED JÄÄLINNAKUD

Keskkonnaagentuuri töötaja Aleksei Vaštšenko käe all valmivad muinasjutulised jäälinnakud

Talv ei ole veel kaugeltki läbi, mida kinnitab täna hommikuks mitmel pool Eestis suures koguses lume maha sadamine. Loodetult tõid miinuskraadid endaga kaasa lume, millest kauneid jäälinnakuid ehitada. Mis tööd teeb jäälinnakute ehitaja Aleksei Vaštšenko Keskkonnaagentuuris ja kas see on tema hobi juures ka kasuks tulnud, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogipostitusest.

Aleksei Vaštšenko töötab Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonnas programmeerijana, kuid vabal ajal on tal üks põnev hobi – ta ehitab muinasjutulisi jäälinnakuid. Uurides, kas töö Keskkonnaagentuuris on tulnud Aleksei hobi juures kasuks ja millised on parimad ilmatingimused jäälinnaku ehitamiseks, jagab ta mõnda head nippi nende ehitamiseks.

Õigem oleks öelda, et jäälinnakute ehitamine tuleb kasuks minu töös. Programmeerijana töötades tegelen sageli keerulise struktuuriga andmete massiividega. Nende mõistmiseks on vaja omada ruumilist mõtlemist, mida jäälinnakute ehitamine aitab kahtlemata arendada.

Tõenäoliselt kõige paremad tingimused jäälinnaku ehitamiseks on siis, kui lõppeb sula. Sellisel juhul on lumi niiske ja hakkab veel hästi kokku, teisalt aga külmub valmistatud ehitis ruttu ning muutub väga vastupidavaks. Kuna aga jäälinnaku ehitamise tehnoloogiaid on palju, saab huvitavaid ehitisi teha peaaegu igasugustes tingimustes, ainukeseks eelduseks on lume olemasolu.

Head nipid jäälinnaku ehitamiseks

ESIMENE NIPP! Mõnikord pakub loodus jäälinnaku ehitusmaterjali juba sellisel kujul, et ei pea ise suurt jõudu rakendama, sest seda saab koheselt kasutada – kui lund on nii palju, et see on jõudnud ise oma raskuse all tiheneda; kui tuisuga on tekkinud tihedad lumehanged või kui lumel esineb külmunud koorik. Sellistel juhtudel saab sellest lumest koheselt lõigata sobivad plokid ja kasutada neid ehituseks.

Selle tehnika kasutamisel peab aga arvestama, et üksteise peal asetsevad plokid võivad hüppeliselt tiheneda ja see on ehitisele ohtlik. Olukorra vältimiseks tuleb plokke jõuga alla suruda. Plokid aga jätkavad tihenemist ka pärast ehitise valmimist, mistõttu võib mõne päeva möödudes ehitis muuta kuju.

TEINE NIPP! Kui lumi ei ole aga piisavalt tihe, võib valmistada plokke ka ise: kasuta kasti vormina lume tihendamiseks või mätserda maa peal lumest kokku piklik ristküliku kujuline pikk plokk, mille saad hiljem lõigata sobivateks väiksemateks plokkideks.

See tehnoloogia võimaldab jääkindluse ehitamist ka külmema ilmaga, kui lumi on kuiv. Konstruktsioon ei tihene hüppeliselt ja ehitis muudab järgnevatel päevadel vähem kuju võrreldes esimese tehnikaga.

KOLMAS NIPP! Üks võimalus on ehitada jäälinnak ka veekogu lähedale, näiteks oja kaldale, kus saab ehitamisel kasutada vett. Sellisel juhul on mõistlik teha lumest hunnik, kallata see veega üle, et lumi muutuks märjaks ja hakkaks hästi kokku. Antud tehnikaga saab vormida lumest ka väga keerukaid kujusid.

Hea teada! Selleks, et loss ei variseks ehitamise ajal oma raskuse all kokku, peab andma kõige alumisele osale aega külmumiseks. Juba paari miinuskraadi juures toimub see küllalt kiiresti.

See tehnoloogia nõuab aga kõige rangemaid nõudeid riietusele, kuna eeldab pikka aega tegutsemist märja ja külma lumega.

Suurimad väljakutsed jäälinnakute ehitamisel on seotud iseenda piiratuse ületamisega – peab välja mõtlema endale huvitava ja samas jõukohase projekti, et jäälinnak algusest lõpuni ilusti ka valmis ehitada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga