Tänavu jaanuaris Leedus toimunud rahvusvahelise projekti „Footprints” ettekannete sarjas vahendas Ave Teeääre oma ema Lea Teeääre esitlust tajukaartide vallas, mis on tehtud noorema kooliastme õpilasi kaasates.
Lea Teeääre on hariduselt arhitekt ja töötanud peamiselt detailplaneeringutega. Viimased kolm aastat on ta töötanud Tallinnas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnas ning tegelenud üld- ja detailplaneeringutega laiemalt.
„Planeeringutega on tehtud alusuuringutes inimeste küsitlusi ja koostatud tajukaarte. Valisin Rae valla põhjapiirkonna ja Võru valla üldplaneeringu kaardid,” selgitab arhitekt.
Laps näeb puutüve, kuid täiskasvanu ulatub puuvõrani
Lea Teeääre ütleb, et inimesed on erinevad ja nad võivad tajuda ühte ja sama asja või kohta täiesti erinevalt. Näiteks lapse kasvamisega avardub nägemisulatus ja käimisega liikumiskiirus. Laps näeb puutüve, kuid täiskasvanu ulatub puuvõrani.
Inimmõõtmelise linnaruumi mastaabiks loetakse 500 m, mida ollakse nõus käima näiteks poodi. Kui on atraktiivne tee, siis ollakse üldjuhul nõus käima pikemalt.
Jalgsi on võimalik tajuda kõikide meeltega. Klassikaliselt on nendeks nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsemeel ja kompimine. Näiteks jalgsi poeteekonnale minnes võiks seda teha tõuksiga, lapsevankriga, ratastooliga… Vanem inimene tahab vahepeal istuda või kotti toetada. Kas tee peal on mõni puu, mille all päikese eest varju leida?
Need kõik on avaliku ruumi küsimused. Projekti puhul võiks esmalt küsida, kellele teekond on mõeldud, kas igas eas inimestele? Kirja võib panna kõike seda, mida kindlasti enamik vaatab. Näiteks: kas on ilusaid vaateid, kas seal saab ka jalgu puhata, kas on läheduses wc, kas on vajalikud teadetetahvlid, on see õpperada, kas mõne takistuse ületamine on mõeldav jne.
Võru linna koolilaste tajukaardi uuringu kaartide ja tekstiosa analüüs andis 2007. aastal Võru linna üldplaneeringu protsessiks erinevat väärtuslikku teavet. Uuringu tekstianalüüs võimaldas üldist ülevaadet sellest, millisena lapsed soovivad oma kodulinna näha ning peegeldas vanusgrupi hetkelisi väärtushinnanguid.
Lapsed sooviksid Võrus näha rohkem neid teenuseid, mis on olemas suuremates linnades
Laste eelistuste seas on olulisel kohal tarbimisega seotud valdkonnad. Lapsed sooviksid Võrus näha rohkem neid teenuseid, mis on olemas suuremates linnades nagu Tallinnas ja Tartus. Näiteks kiirsöögikohad ja suured rikkaliku valikuga kaubamajad, mida nähakse trendikate kohtadena, kus võiks sõpradega kokku saada, asju ja teenuseid osta ning vaba aega veeta. Kaardianalüüsi põhjal selgub, et Võru lapsed kasutavad vaba aja veetmiseks suuremaid poode ja nende ümbrusi. Selliste eelistuste osaliseks põhjuseks on kindlasti laste jaoks atraktiivse vaba aja veetmise võimaluste vähesus, mis tuli ka analüüsis olulise valdkonnana välja.
Tekstianalüüsis ilmnesid ka laste arvamused teiste valdkondade kohta, mille arendamine on linna elukvaliteeti ja turvalisust arvestades tähtis. Planeerimisprotsessi jaoks annavad väga kasulikku informatsiooni eelkõige need konkreetsed ettepanekud, mida lapsed on välja toonud teede ja tänavate arendamise osas. Näiteks teed, kus lapsed igapäevaselt liiguvad, aga tunnevad ennast erinevatel põhjustel ebameeldivalt või ohustatult, kuna antud teedel puuduvad näiteks tänavavalgustus või kõnniteed.
Positiivsete kohtadena ilmnesid linnas eriti kesklinna park, Tamula ranna-ala ja Kubija järve piirkond, kuhu kuhjus enim positiivseid kategooriad. Võib eeldada, et antud alasid tajuvad positiivsetena ka täiskasvanud, kes tõenäoliselt väärtustavad mõnevõrra erinevaid
aspekte.
Samamoodi analüüsitakse linnas negatiivselt tajutavaid piirkondi, keskendudes antud alade funktsioonidele ja põhjustele, miks neid piirkondi sellisena tajutakse ning kuidas saab negatiivseid assotsiatsioone vähendada.
Urmas Saard