Arvamus
Heino Laiapea
Märt Müüri meenutustepäevast kasvas välja mõte tähistada 2023. aastal raamatukogudes 90-aastaste sünnipäevi ja sünniaastapäevi näitustega.
Viljandi vallavalitsus, Tarvastu muuseum ja Mustla rahvamaja tähistasid filmimees Märt Müüri 80. sünniaastapäeva ajaloopäevaga. Kohal olid Märt Müüri lähedased sõbrad ja tuttavad. Need inimesed, kes Märdiga elus vahetult kokku puutunud. Teleajakirjanik ja filmimees Märt Müür (12.08.1942- 10.04.2021) oli pärit Võrtsjärve äärest Matsimärdi talust. Tema viimane film põllumajandusministritest “Meie, Laia tänava ministrid“ valmis 2016. aastal. Ajaloopäeval näidati katkendeid sellest filmist ja unikaalseid kaadreid Viljaveski 200. saatest. Märt Müür on rahva mällu jäänud Viljaveski (1982-1992) ühe saatejuhina. Märdi elu ja tegemisi meenutasid endised põllumajandusministrid Harri Õunapuu ja Andres Varik, Olustvere Põllumajandustehnikumi kursusekaaslane Karin Abel, Tarvastu piirkonna põllumehed Andi Reitel, Kalev Nurk jt.
Kõige ülevaatlikuma ja otsesema loo on Märdist kirjutanud ajakirjanik Helgi Kaldma 23. juuli 2005. aasta Sakalas “Märt Müür: olin viisteist aastat Eesti Televisiooni palgal“.
See lehelugu oli paljundatuna ajaloopäeval lugeda. Märt Müüri ja Helgi Kaldma ühine joon töös ja loomingus oli probleemi selgitamine, lahenduste otsimine ja leidmine ning heatahtlik suhtumine inimestesse. Ühe Eesti kauaaegsema tegevajakirjaniku Helgi Kaldma sünnist möödub 24. märtsil 2023. aastal 90 aastat. Viljandi Linnaraamatukogu on korraldanud tuntud loomeinimeste tähtpäevade puhul isikunäitusi. Kindlasti teeb ta seda ka “Sakala“ legendaarse ajakirjaniku Helgi Kaldma meenutuseks. Helgi Kaldma töötas Sakalas 38 aastat. Selle aja jooksul kohtus ta paljude Viljandimaa inimestega ja kirjutas nende elust ja tegevusest. Tegin Viljandimaa raamatukoguhoidjatele ettepaneku koos oma lugejatega koguda Helgi Kaldma artikleid, mis kirjutatud nende piirkonna elust näituse tarvis. See on ajakirjaniku meenutamine. Raamatukoguhoidjatele idee meeldis.
Kõigile raamatukogudele
Praeguse üleüldise rahapuuduse juures pole mõeldavad suurejoonelised tähtpäevade tähistamised. Küll aga on võimalus igal raamatukogul oma piirkonna tuntud inimestele väike fotonäitus korraldada ja inimesest kirjapandud lood välja panna. 90 aastat on just selline iga, kus üks põlvkond nooremaid neid veel mäletab. Noorematele ei lähe see paraku sageli korda. Koloriitseid kujusid on olnud igas külas ja töökohas. Meenub näiteks Viljandi EPT buldooserimees, keda kutsuti kuldplaneerijaks. Ka selliste oma ala meistrite meenutamine raamatukogudes väikese näitusega aitab jäädvustada ajalugu. Seepärast on ettepanek kõigile Eesti raamatukogudele. Võtke 2023. aasta kalender ette ja vaadake, kellel on järgmisel aastal 90. sünnipäeva või sünniaastapäev.
Selle viimase ettepaneku saatsin Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule. Maaraamatukogude sektsiooni esimees Lea Rand kinnitas, et jagas infot kõigile maaraamatukogudele.
Eestis on 513 maaraamatukogu ja haruraamatukogu 343465 lugejaga. Kui iga viies raamatukogu asja käsile võtab on väga tubli. Nimekirjade koostamisel võivad abiks olla varasemate aastate vallalehtede õnnitlusveerud.
Samal teemal: