Fotogalerii
Õpetaja Eneli Arusaare lapsed Sindi gümnaasiumist peavad lugu põlistest mardipäeva tavadest. Ka käesoleval korral võis neid märgata Sindi linna tänavatel liikumas ja koduuste taga seisatamas, koputamas-kolistamas. Kolistamine pidavat peletama eemale kurjad vaimud.
„Puuhalg pandi kenasti riide sisse ja siis Mardi ema võttis selle kaasa, et see oleks nagu väike armas Barbie Tita. Ja temale küsiti hambaraha,” jutustas üks pikemat kasvu tundmatuks määrdunud näoga külaline, kes suure saatjaskonnaga peatus järjekordse ukse taga. Sedakorda lepiti jääma õuele, sest suure remondi tõttu jäänuks suure seltskonna tuppa laskmisel enamik välja. Oli küll pisut tavandi eiramist, aga kaasas olnud Mardi sokk, lammas ja teised tegelased olid väga tänulikud ka õuemurule lubamise eest.
„tervist, tervist, tervist!”
„Ja mida tähendas vitsutamine?” küsis jälle selle toreda seltskonna eestkõneleja. Muidugi tähendas see tervist ja aegaviitmata asuti usinalt välistrepil seisvat pererahvast vitsutama. Kõnekooris hüüti vitsutajatele hoogu andes „tervist, tervist, tervist!”. Tänusõnadega võttis pereisa ja -ema iga sahmaka vastu.
Esile astus ennast tutvustav Väike Mardisant, võttis kaenla alt raamatu ja lasi lugemisoskuse kontrollimiseks mõne lauserea ette lugeda. Pereema oli ettenägelikult prillid kaela riputanud. Pereisa mühises midagi habemesse, et nagu polevat prille selgemaks lugemiseks, aga sai hakkama selletagi: „Päev oli palav rohkem juulile kui mai keskpaigale omaselt ja maastik oli soine.” Rohkem polnud tarviski lugeda, et kiidusõna „tubli” kätte saada.
Ja mis need Mardid tahavad, ai tii ai tii ai taa.
Ei saanud läbi ilma mõistatusetagi ja pidi ära arvama, mis on nõelu täis hall kera? Pidavat siil olema, mitte lõngakera. Ja siis läks tantsuks nii, et maa müdises ja aknaklaasid laulust värisesid. Tantsule lauldi: „Need Mardid tulnud kaugelt maalt, ai tii ai tii ai taa. Ja mis need Mardid tahavad, ai tii ai tii ai taa. Üht lapsukest nad tahavad, ai tii ai tii ai taa…
Aga ande küsiti päris vanas eesti keeles. Vastu saadi kartulit, porgandit ja kapsast ja vahel isegi pool seapead. Sedakorda poetati koti sisse siiski hoopis maiustusi. Järgnes valjul kõlaval häälel tänamine: „Aitüma pereemale, aitüma pereisale!”
Lahkuti lauluga „Laske Mardid teele minna, teise tallu, teise külla. Olge terved, olge terved…”
Urmas Saard & Kärt Saard
Samal teemal:
Piltuudis: SINDIS KÄISID KADRISANDID
