Kultuuriminister Piret Hartman tutvustas täna Riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi lipupäev. Samuti täiendatakse lipupäevade loetelu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.
„See on tore, see on hea, et me väljendame oma initsiatiivi, lisame lipupäevi, aga andkem sellele ka sisu,” lausus Riigikogu kultuurikomisjoni liige Marko Šorin Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võttes.
Kuna Hartman rääkis Riigikogule koostööst ja suurepärasest koostööst Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti lipu majaga, jättes seejuures mainimata MTÜ Eesti Lipu Seltsi, siis esitas Šorin ministrile küsimuse. Ta selgitas, et Eestis on täiesti selline mittetulundusühing olemas, kes juba aastaid tegeleb Eesti lipuvilje edendamise ja tutvustamisega ennekõike just koolides ja noorte hulgas. „Nende nii-öelda kaart Eestis on tunduvalt laiem kui ainult Tallinn ja Otepää. Seal on ka näiteks Sindi, Haapsalu ja Põltsamaa väga tugevalt kohal. Ja nemad on muideks ka see seltskond, kes korraldab Eesti lipu päeval 4. juunil tseremooniat, kus on alati kutsutud ka Riigikogu liikmed. Ükskord olid isegi mõlemad Riigikogu liikmed kohal, aga see selleks.” Šorin tundis huvi: „Kui hea koostöö teil Eesti Lipu Seltsiga on?”
Minister tänas küsimuse, meeldetuletuse ja märkuse eest ja teatas, et pole isiklikult nendega veel jõudnud koostööd teha.
Pärast põhiseaduskomisjoni liikme Üllar Saaremäe ettekannet küsis Šorin jätkuvalt lipu seltsi kohta. Kuna esineja pinginaaber Tarmo Kruusimäe on samuti selle seltsi liige, siis võib-olla on ka kuluaarides või pingis omavahel arutatud, kui hea mõte on kirjanike päeva puhul lippu heiskama hakata. „Mitte seda ma ei taha öelda, et see oleks mingi halb mõte… Kas on olnud Eesti Lipu Seltsi liikmetega mujal juttu? Ma nägin, et ministrit pisut üllatas, et selline selts olemas on.”
Saaremetsa sõnul seda komisjonis ei arutatud. „Aga mina olen teadlik, et selline selts olemas on. Oma pinginaabriga me kahjuks räägime tihtilugu teistel teemadel, aga võtame selle kindlasti jutuks. Nagu me teame, on Kruusimägi suur tubakatoodete teema asjatundja ja see läheb eelkõige meil jutuks,” vastas Saaremets kõige olulisemat.
Riigikogu kõnetoolis väljendas Šorin muret senise lipuvilje seisu üle. „Miks ma küsisin mõlema küsimuse ajal Eesti Lipu Seltsi kohta? Eesti Lipu Selts on asutatud 2004 ehk 18 aastat tagasi. Ja eesmärgiga just nimelt edendada Eesti lipukultuuri, läbi selle ka Eesti riiklust, kasvatada patriotismi meie noortes ja inimeste hingedes üldse.”
Kohal on tavaliselt olnud Eesti Vabariigi president, mitmed õpilasseltsid, üliõpilasseltsid, aga keda ei ole, on riigikogulased.
Oma muret selgitades ütles ta, et üks asi on riigikogulaste poolt lisada lipupäevade nimistusse veel mõned päevad, mis on Šorini arvates kahtlemata hea algatus, kuid juhtis tähelepanu vajadusele anda sellele ka sisu. „Miks ma mainisin ära, et Eesti lipu päeval, 4. juunil 2017 olid kohal mõlemad Riigikogu liikmed? Kes sellest nüansist aru sai, see sai. Need mõlemad liikmed olid Eiki Nestor, kes oli tookord Riigikogu esimees ja tal oli pidada tseremoonia ajal kõne, teine olin mina. Rohkem meie kolleege sellel päeval ei olnud.” Ta jätkas selgitusega, et Eesti lipu päeva on tähistatud Kuberneri aias juba aastaid. Kohal on tavaliselt olnud Eesti Vabariigi president, mitmed õpilasseltsid, üliõpilasseltsid, aga keda ei ole, on riigikogulased. Selle tõttu ta rõhutaski: „Andkem sellele sisu, millest me räägime säravate silmade ja kõva häälega, sest initsiatiiv hakkab meist kõigist endast.”
Šorinin sõnul on meil Eestis üks liberaalsemaid lipuseadusi: „Mitte kedagi ei saa karistada sellepärast, et ta lipupäeval või riigipühal on jätnud lipu heiskamata. Küll aga, kui me käime ka 24. veebruaril, mis oleks ju kõige-kõige olulisem päev, tänavatel ringi, siis paraku sinimustvalgeid ei lehvi nii palju, kui võiks eeldada.” Nii kordas Šorin veelkord üle, et see on tore ja hea, kui me väljendame oma initsiatiivi ning lisame lipupäevi, aga sellele tuleb anda ka sisu.
Kultuuriministeerium vahendab Piret Hartmani mõtet, et kirjandus aitab tunnetada ja mõista elu meie ümber, rikastab sõnavara ning ühendab inimesi ja põlvkondi. „Eesti kirjandus hoiab elus ja rikkana meie keele ning on aidanud kujuneda meie identiteedil. On aeg anda ka kirjandusele päris oma päev ning kuulutada 30. jaanuar riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks,“ ütles minister. „Niisamuti väärib sinimustvalgega tähistamist meie rohkem kui 150 aasta vanune laulu- ja tantsupidude traditsioon,“ lisas Hartman.
Eesti kirjanduse päeva tähistamise otsus riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et kultuur ja sõnakunst on ühiskonnas väärtustatud. Uus riiklik tähtpäev oleks Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval, 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päeva lipupäevaks muutmise ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.
Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Ettepaneku lipupäevade loetelu täiendamiseks tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Urmas Saard
Samal teemal:
Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust