27. juulil avati Raplas valla esimene kogukondlik toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on võimendada jätkusuutliku tarbimise ideed ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.
Andmaks kogukonna poolt panus sellesse, et toit jõuaks sööjani, mitte prügikasti, sooviti teiste linnade eeskujul Raplaski panna tööle toiduringluskapp, selgitas Anni Vahter, Rapla OTT-i eestvedaja ja toidukapi initsiaator. Toiduringluskapi abil loodetakse Rapla piirkonna elanikele ja toidukäitlejatele anda kiire ja mugav võimalus toidu jagamiseks.
Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Rapla toiduringluskapp”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt vabatahtlikud.
Rapla vallavanem Gert Villard usub, et Rapla kogukond koostöös vallavalitsusega saavad jätkusuutlikuma elukeskkonna jaoks palju ära teha. “Vallavalitsus osaleb väga hea meelega projektides, mille eesmärk on avardada kogukonnaliikmete teadlikkust säästvast tarbimisest, keskkonnahoiust ja sealhulgas toidu väärindamisest ning ringmajanduse põhimõtetest, ” avaldas Villard. “Toidujagamise kapid on keskkonnasäästliku mõtteviisi osa, mille eesmärk on vähendada raisku mineva toidu hulka, aidates kaasa toidukordade planeerimise harjumuse juurutamisele leibkondades. Kindlasti kasvatab toiduringluskapi kasutamine ka kogukonnatunnet ja hoolimist oma valla teiste elanike suhtes.”
Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit.
Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikud ettevõtted Harviker, HEPA, Mivo Ehitus, Rapla Vallavalitsus ning Sunly City. Toidukapp asub Raplas, Tallinna mnt 46a.
Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis ja Vasalemmas.
2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus on hinnanguliselt kokku 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.
KU päevatoimetaja