Fotogalerii
Kolmel juunikuu päeval (10., 11., 12) toimus Riia noorte loomingulise ühenduse Trepes vastuvõtul ja kolme Balti riigi esindajate osavõtul järjekordne õppepäev „Jalajäljed”.
Tegemist oli rahvusvahelise ettevõtmisega, mille algataja on olnud Pärnus tegutsev Raeküla Vanakooli keskus. Tegevust juhtis koostöös Trepesiga ka Riia kohtumisel Raeküla keskuse juhataja Piia Karro-Selg. Enamik õppepäeval osalenutest olid juba varem omavahel kohtunud, aga siiski tehti kiire tutvumise ring, kus paluti nimede paremaks meeldejätmiseks kirjeldada oma nime tähendust. Näiteks Gert tähendab oda. Kelle nimel tähendus puudus, sai oma nime seostada mõne tuntud inimese nimega: Urmasest kuuldes mõeldi ilma pikemalt arutlemata Urmas Otile jne. Kõik naersid ja mõnus tuju oli eelseisvate tegemiste heaks kordaminekuks loodud. Põgusa mõttevahetuse järel siirduti sama majaga ühise Turgeneva tänava äärse haljasala nurgale, kuhu istutati kolme riigi rahvusvärvides lintidega kaunistatud hortensia.
linnake võib tähistada esmamainimise 500. juubelit
Tubases ringis tutvustasid lätlased, eestlased leedukad jalajälgi nende rahvuslikus või arhitektuurilises kultuuri- ja linnaruumis. Audronė Davidavičienė rääkis Leedu väikelinna Vievise nime esmamainimisest aastal 1522. Tegemist oli Vievise mõisa juurde tekkinud asulaga, mille järgi umbes Sindi suurune linnake võib tähistada esmamainimise 500. juubelit. Linn asub Elektrėnai’st 14 kilomeetri kaugusel Vievise järve ääres. Kooliõpilased on teinud juba oma kodulinna kohta koduloolisi uurimusi, mida nüüd saab jalajälgede projekti koostamisel kasutada huviväärsete paikade rajajoone määramiseks.
Ave Teeääre koostas õpetliku ettekande avaliku ruumi sensoorsest kaardistamisest.
kogukondade tähtsusest
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lektor Valter Parve rääkis kogukondade tähtsusest; samuti sellest, kuidas leida üles üksikisikuid ja erinevaid gruppe; miks on oluline kogukondade ajalugu ja neid lugusid salvestada; kuidas erinevaid kogukondi tutvustada jne.
Õpetajate Lehe ajakirjanik ja Raeküla seltsi liige Annika Poldre rääkis intervjuudeks ettevalmistamisest, usutluste läbiviimisest, teabe süstematiseerimisest ning jagas vajalikke praktilisi näpunäiteid.
Riia jalajälgedest kõneles Läti meeskond. Väga põnevaks kujunes kõndimine Riia jalajälgedel mida vedas jutustuste saatel Oskars Mucenieks, noorte loomingulise ühenduse Trepes (eesti keeles ’trepid’) liige. Umbes 17 kilomeetri pikkune jalutuskäik algas peatusega Riia keskturu serval.
UNESCO maailmapärandisse kantud keskturg on üks Riia silmapaistvamaid vaatamisväärsuseid. Eelmise sajandi kahekümnendail ehitatud turuhooned rajati esmalt eesmärgiga neid kasutada tsepeliiniangaaridena.
tsepeliinid
Esimese maailmasõja aegsed tsepeliinid olid gaasiga täidetud piklikud õhupallid, mille all suletud kondel lasti ja reisijate vedamiseks. Juhtimist võimaldas mootor ja korpuse kinnitatud tiib. Õhulaevad olid ettenähtud luureks ja vaenlase pommitamiseks. Angaare nimetati Walhallaks ja Waltheriks.
Jalutuskäik lõppes pärast pikka teekonda taas keskturu ja pearaudteejaama läheduses Riia geto- ja Läti holokaustimuuseumi juures. Mäluasutus avati 2010. aastal kunagiste ladude alal, mis piirnes endise juudigetoga. Tegemist on juudi rahva tragöödia mälestuspaigaga, selgitas Mucenieks.
Kuid väga kaunis oli jalutuskäik piki Daugava kallast.
Jalutuskäigu lõppedes suunduti taas Trepesisse, kus osalejad jagasid nähtust ja kuuldust muljeid, mis kellegile enim meeldisid. Ave Teeäärelt kuuldi põhjalikke kommentaare ja töölehe “Sensoorse kaardistamise praktiline kasutamine Riia jalajälgedel” esitlust.
Projekti rahstati Erasmus+ strateegilise koostöö vahenditest ja see on rahvusvaheliseks jätkuks EV100 projektile “Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis”, kandes ühtlasi analoogset inglisekeelset nime, kuid akronüümina siis “Footprints“.
Urmas Saard
Samal teemal:
