Kaarel Eenpalu 80. surma-aastapäeval, 28. jaanuaril mälestati Tallinna Metsakalmistu kenotaafi juures Eesti riigimeest, kes Nõukogude Liiduga baaside lepingu sõlmimise kõige dramaatilisemal silmapilgul arvas ainsana Eesti kõrgemate riigitegelaste hulgas, et Punaarmeele tuleb relvadega vastu astuda.
Kaarel Eenpalule kuulub ütlemine: „Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.“
2017. aasta novembris Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale pühitsetud kenotaafi ette kogunesid välisministeeriumi ja sisemininisteeriumi, Eesti lipu seltsi, Pätsu muuseumi ja Laidoneri seltsi esindajad ning Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased. Kaarel Eenpalu mälestuseks pidas kõne Eesti muinsuskaitse seltsi asuesimees Trivimi Velliste. Allpool on vahendatud Velliste kõne.
Hea Anne Eenpalu, head mälestuspäevalised!
Oleme täna kogunenud siia Metsakalmistu rahulasse, et meenutada ja tänada Eesti riigimeest Kaarel Eenpalu. Kaarel Eenpalu oli väga erandlik ja eriline inimene. Harilikult jagunevad inimesed kas mõtlejateks või teoinimesteks. Kaarel Eenpalu oli mõlemat!
Juba väga noore mehena korraldas ta Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näitusi. Mõne aasta pärast algas suur sõda, mida hiljem hakati nimetama ilmasõjaks. Nagu kümned tuhanded teisedki eesti mehed kutsuti ka noor Kaarel – tookord veel nimega Karl – Vene keisri lipu alla. Sõja ajal lõpetas ta Petrogradis Pauli sõjakooli ning sai ohvitseri auastme.
See suur sõda, nagu me teame, tõi viimaks kaasa Vene ilmariigi kokkukukkumise. Revolutsiooni tagajärjel levis üle endise impeeriumi vabaduse vaim ja Eesti nõutas autonoomiat. Eesti sai selle, samuti loa asutada rahvusväeosasid.
Kaarel Eenpalu kuulus nende ettenägelike eesti meeste hulka, kes taipasid: Eestil võib peagi vaja minna oma sõjaväge. Ta rajas Eesti rahvusväeosades suurtükiväe pataljoni. Ja kui Vabadussõda tõepoolest algas, oli ta enda loodud suurtükipatarei ülem.
Vabadussõja ajal valiti Eesti riigi esimene parlament – Asutav Kogu. Sellesse valiti ka Karl Einbund ja nii algas tema väljapaistev poliitiku teekond. Peagi pärast Tartu rahu sõlmimist sai Einbundist siseminister. Koos vaheaegadega oli ta selles ametis 1926. aastani. See oli riigi ülesehitamise aeg. Karl Einbund ehitas üles Eesti politsei.
Seejärel oli Karl Einbund Riigikogu kolme koosseisu esimees – aastatel 1926 – 1934.
Sinna vahemikku – aastasse 1932 – mahtus ka tema amet riigivanemana. Oma riigimehe karjääri lõpul, aastail 1938 – 1939 oli Kaarel Eenpalu peaminister. Seoses baaside lepinguga astus valitsusjuhina tema asemele professor Jüri Uluots.
Nagu me kõik teame, oli Nõukogude Liiduga baaside lepingu sõlmimine kõige dramaatilisemaid silmapilke Eesti Vabariigi ajaloos. Kaarel Eenpalu oli ainus Eesti kõrgemate riigitegelaste hulgas, kes arvas: Punaarmeele tuleb relvadega vastu astuda. Kogu riigi ülejäänud juhtkond pidas aga relvastatud vastupanu lootusetuks.
Nii on arusaadav: kui maa ujutati Punaarmeega üle ja seaduslik riigivõim Eestis hävitati, oli Kaarel Eenpalu esimeste hulgas, kes vahistati ja Venemaale Gulagi viidi. Tema maine teekond katkes kaheksa aastakümmet tagasi Kirovi oblastis.
Täna on sobiv hetk heita pilk Kaarel Eenpalu kui riigimehe pärandile. Lisaks Eesti politsei rajamisele tuleb esile tõsta tema kolm suurt algatust, mis kestavad tänaseni.
1. Kaarel Eenpalu algatas kodukaunistamise liikumise ja meie sinimustvalge rahvus- ning riigilipu pühitsemise traditsiooni. Igal taluõuel lehvigu Eesti lipp!
2. Ta algatas võidupüha tähistamise iga aasta 23. juunil koos vastava paraadiga.
3. Ja mis ehk kõige olulisem – Kaarel Eenpalu algatas nimede eestistamise. Oleme unustanud, et Eesti riigi sünni hetkel kandis suurem osa selle kodanikest saksapäraseid või lausa puhtsaksakeelseid perekonnanimesid. Kreutzbergid ja Blumenfeldid olid tavalised. Ta näitas isiklikku eeskuju, muutes 1935. aastal oma nime Karl Einbund – Kaarel Eenpaluks. Nimede eestistamine oli hiiglaslik muutus Eesti rahva elus.
Täna avaldame oma sügavaimat tänu Eesti riigimehele Kaarel Eenpalule.
Ärgu iial rohtugu meie jalgrada siia tema mälestustähise juurde! Selle sooviga asetagem kimbud tema mälestuseks ja talle tänutäheks.
Südamlik tänu!
KU päevatoimetaja