Aasta kõige olulisematel kalandusläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, mille järgi Liivi lahe räimekvoot suureneb, ka kilu saavad Eesti kalurid järgmisel aastal tänavusest rohkem püüda, kuid Läänemere avaosa räimekvoot väheneb kehvas seisus varude tõttu.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder tõdes, et seekordse kohtumise otsused sündisid raskelt, sest nii pikki läbirääkimisi Läänemere kalakvootide üle ei ole veel peetud. „Selles kontekstis võime nõukogu tulemustega rahule jääda, ehkki pidime tegema ka järeleandmisi,“ ütles minister. „Positiivsena saab tuua välja meile olulise Liivi lahe räime kvoodi tõusu 21% võrra kokku 22 000 tonnini. Sellest on palju abi nii rannakalandusele kui ka traalpüügile Liivi lahes ja seda eriti ajal, kui avaosa räime kvoot väheneb varu kehva seisundi tõttu 45% võrra kokku ca 6000 tonnini,“ nentis Mölder.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi sõnul oli Eesti jaoks kõige keerulisem aktsepteerida Läänemere avaosa räimekvoodi nii suurt vähenemist, kuid selline oli kõikide liikmesriikidega läbirääkimiste tulemus. „Eesti saab 2022. aastal kokku püüda ca 57 000 tonni kilu ja räime, mida on ca 2300 tonni rohkem kui käesoleval aastal. Ehkki me ei saavutanud maksimaalset võimalikku tulemust, võib sellega siiski kokkuvõttes rahule jääda,“ võttis Tuus läbirääkimised kokku.
Veel tõuseb pisut Soome lahe lõhekvoot – 6%. „Eesti lõhekvoot Soome lahes on 970 kala, millele lisandub veel 450 kala, mida saame üle tõsta Läänemere avaosast. Lõhekvoot tundub küll väike, aga see on väga vajalik tagamaks rannapüügi jätkumine, kus püütakse lõhet kaaspüügina,“ ütles Tuus. Läänemere avaosas on järgmisest aastast lõhe sihtpüük keelatud, sest lõhepopulatsioonid seal piirkonnas on kehvas seisus. Tuusi sõnul saame siiski oma kvooti seal kasutada lõhe kaaspüügi katmiseks ning püük saab jätkuda.
Ühe murekohana tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil keelata loodusliku lõhe püük. Kalavarude osakonna juhataja selgitas, et päevas võib harrastaja püüda ühe lõhe ja seda juhul, kui tegu on asustatud kalaga, millel on rasvauim märgistamise eesmärgil ära lõigatud. See tähendab, et vabastada tuleb kõik need lõhed, millel on rasvauim alles, sest see on märk kala looduslikust pärinemisest ja neid kalu üritatakse kaitsta iga hinnaga. Rasvauimeta ehk inimese poolt asustatud lõhet võib aga püüda, sest see ei kujuta ohtu looduslikele lõhepopulatsioonidele.
KU päevatoimetaja