PÄRNUS SEISTI LIPUVALVES, SÜÜDATI KÜÜNLAD, TOODI PÄRGASID, PALVETATI

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Johannes Kakko ütleb õnnistussõnu Pärnus Vabaduse pargis asuva Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnute monumendi juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnus algas vastupanuvõitluse päeva kogunemine Vabaduse pargis asuva Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnute monumendi juures 1970. aastal Tallinnfilmis valminud linateosest “Valge laev” tuntuks saanud luuletuse “Trubaduurid ja sõdurid oleme” ettelugemisega.

Töödeldud variandi esimese salmi sõnad: „Trubaduurid ja sõdurid oleme, / paljas ja külmetav salk; /

meil tagasiteed ei ole, / jääb töö eest meil saamata palk.” Viies salm lõpeb sõnadega: „Saagu maast kasvõi kõrb / ja kuivagu viimne kui kaev; / läbi tule ja suitsu / me silmis on – “Valge laev”.” Luges näitleja ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva teavituse spetsialist Jaanus Mehikas.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born ütles selgitavalt, et „Trubaduurid ja sõdurid oleme“ algne variant kuulub Uku Masingule ja kannab pealkirja „Tontide eest taganejate sõdurite laul“, mis ilmus 1935. aastal avaldatud kogumikus „Neemed vihmade lahte“. „Filmis kasutati teadlikult nn tõlkes kaduma läinud varianti (telesaatest „Kommentaare Eesti filmile: Valge laev“), sest Masingu nime ja teksti sissetoomine tollastes tsensuuritingimustes oleks olnud mõeldamatu.” Tegemist oli Tartus siseemigratsioonis lindpriina elava õpetlasega, kelle töid käsitsi paljundati ja kelle kirjavahetust jälgis KGB. Ilmselt seepärast vastab ka filmi režissöör Kalju Komissarov vaatajatega kohtumisel, et luuletuse kirjutas Arvi Siig spetsiaalselt filmi jaoks (Õhtu filmiklubis. Tahan leida probleeme. Harju Elu, 8. aprill 1971). Born lisas juurde, et ka tseremoonial esitatud luuleridu on omakorda kohendatud ja erinevad seetõttu pisut kinolinal kõlanud sõnadest, mida nõukogude võimu vastaselt meelestatud noored filmis etendasid.

Luule kuulmise järel võttis sõna Born, kes kõneles ülevaatlikult 1944. aasta septembris tekkinud nn ajaaknast erinevate vaenupoolte rindejoone vahel, Tiefi valitsusest ja okupatsioonile allumatust vastupanust metsades. Ta käsitles põgusalt kodueestis kujunenud rinnet ja väliseestlaste poolt algatatud rinnet. „Võib öelda, et koduses Eestis oli võitlus seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel raugemas. Kuid väliseesti kohta seda öelda ei saanud. Ei oska mina küll ühestki dokumendist välja lugeda, et nende usk olnuks välisilmas murtud,” rääkis Born.

Kuno Raude kavandatud ja 2003. aastal avatud mälestusmärgi ette asetasid pärjad vabadusvõitlejate liidu poolt Heiki Magnus, Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse nimel Jüri Kask ja EKRE Pärnumaa osakonda esindades Arvi Karotam, kes on ühtlasi ka “Aasta isa 2019” ja olnud Eesti meestelaulu seltsi esimees. Ta meenutas, et Meestelaulu seltsi ettepanekul kõlab Pika Hermanni tornis meie riigilipu langetamisel laulupeohümni “Mu isamaa on minu arm” signatuur. Karotam rõhutas vajadust ka praegu seista kodanike vabaduste eest. „Meie eestluse vaim ja Eesti riik jäägu igavesti seisma!”

Päevakohase palve luges Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Johannes Kakkoga loeti ühiselt valjul häälel Meie Isa palvet.

Urmas Saard

Samal teemal:

TRIVIMI VELLISTE: MEIE TÄNANE VABADUS, TEINE EESTI AEG, ON SAANUD 30-AASTASEKS