Täna, 22. septembril jõuab väärika tähtpäevani – 75 sünnipäevani üks Kagu-Eesti sädeinimesi, Võrumaal tegutseva Loosi kandi seltsi eestvedaja Viive Tomson. Viive on ikka nooruslik, alati midagi toimetamas, kedagi abistamas, kuhugi tõttamas.
Põlvamaalt pärit Viive Tomsonist sai võroke viieteistkümne aastaselt. Abiellumine taibuka ja osavate kätega masinamehe ja hilisema Võru KEK-i mehhaniseerimisbaasi juhataja Tõnu Tomsoniga viis ta elama algul Võru linna, seejärel Loosi külas asuvasse Lättemäe tallu.
Kui taasiseseisvuvas Eestis hakkasid uuesti tekkima seltsid, haarasid sellest võimalusest kinni ka Loosi kandi elanikud. „Kõik algas Maanaiste Seltsingust, mis tegutses aastatel 1994-2015.
Ametlik seltsinguleping sõlmiti 2002. aasta jaanuaris. Hiljem sai seltsingust mittetulundusühing Loosi Kandi Selts,” rääkis Viive Tomson.
Kõige tähtsam on mõistagi sisu. „Loosi kandi seltsi ja näiteringi rahvas soovib oma üritustega edasi anda Võrumaale omanäolist kultuuri, seetõttu on üritustesse kaasatud nii vanu kombeid kui ka võro keelt. Koos soovime külaelu aktiviseerida ja edasi arendada,” jutustas Viive, kes olnud palju aastaid ka Loosi külavanem.
Nimi Loosi kandi selts tõestab, et selts ei tegutse mitte ainult ühes külas. „Lisaks Loosile haarab meie tegevus ka Ortuma, Puutli, Sute, Tabina, Lindora ja Mäe-Kõo küla,” ütleb proua Viive.
„Oleme ühiselt korras hoidnud Loosi mõisa parki. Mäe-Kõo külas valmis bussioote paviljon. Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks ehitasid Loosi kandi mehed külakiige ja tantsuplatsi,” tõi Viive eredamaid näiteid seltsi tegevusest.
Poliitik ja kirjamees Toomas Paur on 2013. aastal ilmunud ajalehes Kesknädal nimetanud Viive Tomsonit naiseks nagu orkestriks. „Kas tegelikult ka mõnda pilli mängite?” küsin juubilarilt. „Ei, seda mitte. Loosi näiteringis löön aga küll kaasa. Näiteks komöödias „Orav ja Meri” kehastan proua Ingrid Rüütlit. Kuulusin ka truppi Loosi Nala Naised, kes Võrumaal ja kaugemalgi käis esinemas lühinaljadega.” Koos Viivega tegid nalja Kaie Kirch ja Helve Palm.
Viive sõnul on paljude Loosi ja Vastseliina kandi naiste hobiks käsitöö. „Käsitöömeistri Karille Bergmanni juhendamisel on naised kahe aasta vältel valmistanud Vana Võrumaa, eelkõige Vastseliina kihelkonna rahvarõivaid. Ka sel sügisel jätkatakse rahvarõivaste valmistamise õpitubadega.”
2009 tunnustasid toonased peaminister Andrus Ansip ja siseminister Marko Pomerants Viivet kodanikupäeva märgiga. 2019. aastal pälvis Viive Tomson ühe Eestimaa tegusa eakana tunnustuse sotsiaalminister Tanel Kiigelt. „Viive korraldab sageli eakatele üritusi ja sõidutab neid autoga ka arsti juurde Võrru või Tartusse, samuti Võrru poodi, külastab endisi külaelanikke hooldekodudes,” kirjutati temast sel puhul ajakirjanduses.
Ametilt on Viive olnud kokk ja toitu valmistanud rohkem kui kolmekümnes pulmas. Kohalik rahvas valis Viive korduvalt Vastseliina vallavolikogusse. Viive arvates võinuks toonane vallavõim aga mõndagi teisiti teha. „Nii otsustasid vallajuhid käesoleva sajandi algul pärast Loosi kooli kaotamist müüa koolimaja erakätesse. Ja nüüd maja laguneb. Kohalik rahvas ei saa enam midagi muuta,” räägib Viive murelikult. Pärast haldusreformi on Loosi kant osa Võru vallast.
Eriti suurt rõõmu tunneb Viive oma perest. Poeg Tiit Tomson on teedevalituses karjäärimeister, tütar Tiina Hallimäe Võru linnavalitsuses arendusjuht ning emal abiliseks ehk „paremaks käeks Loosi Kandi seltsi edendamisel, tütar Terje Mäesalu töötab Tartu Ülikoolis andmekaitse peaspetsialistina. Lapselapsi on Viivel seitse.
Lähedaste sõnul on Viive heaks emaks ja vanaemaks mitte ainult oma peres, vaid kogu suguvõsas ja kogukonnas. Ta on kohaliku elu hing, kes abivajajale kunagi ei ei ütles. Palju ei räägi, kuid toimetab kõvasti.
Ilmselt on täna Viive telefon õnnitlustest lõhki minemas ja häid soove tuleb ka Facebooki seinale. Küllap lähedaste ja paremate sõpradega saab Võrumaa kombekohaselt väike pidugi peetud. Ja mõistagi läheb Viive esimesel võimalusel tantsima, sest ilma tantsuta pole pidu tema sõnul miski sündmus.
Jaan Lukas