TARTUMAA DELEGATSIOON KÄIS SEINÄJOKIS TULEVIKU LENNUNDUSE VALLAS KOOSTÖÖD ARUTAMAS

Tartu delegatsioon, kuhu kuulusid linna, maakonna, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Lennundusklastri ja ettevõtjate esindajad, Seinäjoki lennujaamas. Foto: Tartumaa Arendusselts

Septembri kolmel päeval (15.-17.09) külastas Tartumaa delegatsioon Seinäjoki piirkonda eesmärgiga õppida sealse lennujaama kogemusest ning arendada koostööd Tartu ja Seinäjoki lennujaama vahel. Eraomanduses olev Seinäjoki lennujaam on võtnud sihiks olla Soome esimene rahvusvaheline drooni lennujaam.

Seinäjoki on 350 000 euro suuruse aastaeelarvega Lõuna-Pohjanmaa maakonnas asuv regionaalne lennujaam, mille aastane lennuoperatsioonide arv (4000) on võrreldav COVID-19 kriisieelse Tartu lennujaamaga. Kokku toimus 2020. aastal 500 ärilendu ning Into Seinäjoki esindaja Elisabet Kivimäki sõnul koliksid ilma otselendamise võimaluseta osad ärid piirkonnast ära ning investeeringute arv väheneks.

Tartu delegatsioon, kuhu kuulusid linna, maakonna, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Lennundusklastri ja ettevõtjate esindajad, külastas Seinäjoki lennujaama, tutvus teadus- ja arendusorganisatsioonidega ning lennundusvaldkonna ettevõtjatega. „Tuleviku lennundus on regionaalne, lennujaamasid on rohkem, lendama hakkavad elektri- ja vesinikulennukid, mis teevad lendamise odavamaks, lihtsamaks, kiiremaks ja keskkonnasäästlikumaks,“ rääkis väikelennujaamade arendus- ja koostöövõimalustest Juhani Pakari, Seinäjoki lennujaama juhatuse esimees ja mitme lennufirma looja. „Seejuures on oluline, et lennujaama ja lennuliinide juhtimismudel oleks paindlik ja efektiivne,“ lisas ta.

Kõige tähtsam on visionääri ning ambitsioonika eestvedaja olemasolu ning tugev kohalike ettevõtlusringkondade toetus

Eesti Lennundusklastri juhi Kristo Reinsalu sõnul näitab Seinäjoki lennujaama kogemus ilmekalt seda, et regionaalseid lennujaamu saab arendada nõudluspõhise teenindusmudeli abil koguni 40% säästlikumalt. „Kõige tähtsam on visionääri ning ambitsioonika eestvedaja olemasolu ning tugev kohalike ettevõtlusringkondade toetus,“ ütles Reinsalu. „Uue põlvkonna logistikakeskuse loomine kauba ja viimase miili drooniteenuste abil juba 2022. aastal, elektrilennunduse arendus Kvarkeni FAIR projekti kaudu on kliimaneutraalne tulevik,“ täiendas klastri juht ning lisas, et võiksime oma Skandinaavia partneritega ellu kutsuda ühised kogemuste vahetamise äriseminarid.

Seinäjoki visiit toimus Leader koostööprojekti „Euroopa lennujaamade koostöövõrgustiku loomine ja koostöö edendamine Hiina partneritega“ raames. Lisaks Tartu piirkonnale Eestist osalevad projektis regionaalsed lennujaamad ja partnerid Soomest, Sloveeniast, Kreekast ja Itaaliast.

KU päevatoimetaja