Maa-ameti andmetel tehti 2021. aasta I poolaastal 13 063 korterite ostu-müügitehingut, mis on kolmandik rohkem kui aasta varem samal ajal. Tehingute koguväärtus oli 1,15 miljardit eurot ja rahalist kapitali oli kaasatud ligi poole võrra rohkem kui mullu I poolaastal.
Tehingute hüppeline kasv tuleneb osaliselt eelmise aasta sama aja madalast võrdlusbaasist, mil koroonakriisi algus tingis ostuotsuste edasilükkamise. Samas kasvas tehingute arv 5% ja koguväärtus 11% ka mullu II poolaastaga võrreldes. Eelnev kinnitab, et 2021. aasta I poolaasta oli korteriomandite turul väga aktiivne. Aktiivseim on korterite turg jätkuvalt Harju- ja Tartumaal (üle 100 tehingu 10 000 elaniku kohta), samuti Pärnumaal ja Ida-Virumaal (ligi 100 tehingut 10 000 elaniku kohta), kõige vähemaktiivsem saartel (alla 40 tehingu 10 000 elaniku kohta).
Korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1606 eurot, eelmise aasta I poolaastaga võrreldes oli kasv 8%. Tehinguhindade mediaan oli 76 000 eurot, kasv aastaga 6%. Hinnakasv on toimunud nii uute korterite segmendis, kuid veelgi enam järelturul. Kui piirkondlikke erisusi mitte arvestada, siis 2021. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas järelturu korterite mediaanhind 22% ja uute korterite 11%. Mitmed maakonnad näitasid protsentuaalselt suuri muutuseid mediaanhindades (üle 30%), kuid võrdlusbaasi piiratuse tõttu ei saa sellest teha statistiliselt usaldusväärseid järeldusi. Järelturu korterite mediaanhind oli 2021. aasta I poolaastal 1382 ja esmamüükidel 2392 eurot ruutmeeter.
Tähelepanuväärne on, et kui aasta eest tehti iga neljas korteritehing uue korteriga, siis tänavu I poolaastal oli uute korterite osatähtsus viimaste aastate üks madalaim – 18%. Uute korterite müügi taandumise põhjus võib olla pakkumiste vähenemine, mis suunas ostjad järelturule, kus suurenenud nõudlus võis olla üks hinnakasvu põhjustajaid.
KU päevatoimetaja