Paari päeva pärast algaval Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad mälestuskontserdid kahele suurmehele, kelle panust pärimusmuusika hoogsale arengule Eestis pole võimalik üle hinnata: Igor Tõnuristile ja Jaak Johansonile.
„Mõlemad mehed on võimsad näited eeskuju nakkavuse olulisusest ja mõlemal on ka väga eriline roll meie festivali kujunemisel,“ sõnas Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg. „Igor Tõnurist koos Ain Sarve, Kristjan Toropi ja teiste kaasteelistega oli see, kes mõjutas pärimusmuusika tugevat taastulemist Eestis 20. sajandi viimasel veerandil, ning Igor oli ka see, kes tagas, et autentset pärimusmuusika traditsiooni pealiskaudsusega ära ei lörtsitaks,“ meenutas Kiviberg.
Johansoni vaade rahvamuusikale on Viljandi pärimusmuusika festivali sünni ja ideaalide kujunemise juures samuti väga suurt rolli mänginud
„Jaak Johansoni vaade rahvamuusikale on Viljandi pärimusmuusika festivali sünni ja ideaalide kujunemise juures samuti väga suurt rolli mänginud. Jaagu suust pärineb ka tõdemus, et Viljandi folk on armumist soodustav festival,“ lausus Kiviberg.
Etnograaf ja folklorist, pikaaegne rahvamuusikaansambel Leegajus kunstiline juht Igor Tõnurist lahkus meie seast tänavu 9. jaanuaril, pärimusmuusik ja näitleja Jaak Johanson 14. veebruaril.
Etnoloogina uuris Igor Tõnurist rahvapille ja pillimängu, ent isikliku eeskuju kaudu nakatas ta paljusid rahvamuusika ansambli Leegajus ja Sõsarõ kunstilise juhina. „Tema sooviks ja sihiks oli esitleda pärimuskultuuri kui tervikut, mis hõlmab muusikat, tantsu, teadmisi, kombeid ja riietust,“ on Tõnuristi fenomeni kirjeldanud endine Leegajuse liige Kristin Kuutma.
toetudes autentsusele ja akadeemilisele baasile, pakuti ometigi laulu kaudu metsikust, lendamist, ärapääsemist
„Kui head eeskuju pole, ei leia metsikust üles,“ viitas Tõnuristi rollile oma elus ühes 2020. aasta intervjuus Jaak Johanson. „Teadmine, et rahvalaulus on midagi sellist, millesse tasuks oma nina toppida, tuli just Leegajuses,“ meenutas Johanson, kes kuulus ansamblisse aastatel 1976-1981 ja kelle sõnul ei tehtud Tõnuristi juhtimisel suveniirfolki, vaid – toetudes autentsusele ja akadeemilisele baasile, pakuti ometigi laulu kaudu metsikust, lendamist, ärapääsemist.
Meenutuskontsert „Mõeldes Jaagule“ toimub reedel, 23. juulil Pauluse kirikus algusega kell 23, Igor Tõnuristi mälestuskontsert leiab aset laupäeval, 24. juulil kell 21.30 pärimusmuusika aidas.
Pileteid üksikkontsertidele sel aastal eraldi ei müüda, ent eile tuli müüki väike lisakogus päevapasse reedeks ja laupäevaks. Samuti on veel saadaval päevapasse neljapäevaks ja pühapäevaks. Kindlatel kontserdihuvilistel on soovitatav aegsasti ära osta 2-eurone lisapilet, mis tagab passiomanike pääsemise sisekontserdile. Pileti saab osta eelmüügist festivalipääsmel oleva ID aluselTicketeri internetipoes. Festivali ajal on võimalik lisapilet osta ka Vabaduse platsis asuvast info- ja piletimüügi telgist ning festivali käepaela ettenäitamisel Pärimusmuusika Aidast.
Jaak Johansoni meenutuskontserdil astuvad üles Krista Citra Joonas, Kärt, Mart ja Ants Johanson, Ando Kiviberg, Jaak Tuksam, Eesti Keeled, Seán Garvey, Sofia Joons Gylling, Marko Matvere, Mari Kalkun, Meelika Hainsoo, Kristiina Ehin, Silver Sepp, Sakarias Jaan Leppik ja Minu Isa Oli Ausus Ise. Kontserdi kunstiline juht on Ants Johanson.
Igor Tõnuristi mälestuskontserdil esinejad on kõik tema õpilased, sealhulgas ka need, kes ajapikku kujunesid rohkem kolleegiks või astusid paralleelset rada. Üles astuvad Ando Kiviberg, Kristin Kuutma, Lauri Õunapuu, rahvamuusikaansambel Leegajus, Ants Taul, Cätlin Mägi, Tuule Kann ja Kertu-Liis Õnnis, Raivo Sildoja, Ott Kaasik, Tarmo Kivisilla ja Žurba. Kontserdi kunstiline juht on Lauri Õunapuu.
Tõnuristi mälestuskontserdi õnnestumisele aitavad kaasa ka Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini teise kursuse tudengid. Nemad loovad Piret Pupparti juhendamisel Tõnuristi mälestuseks mängulise valgusinstallatsiooni – mustrikitiku – tõstmaks esile Tõnuristi panust rahvarõivaste uurimise alal. “Valgusornamentidega täidetud pühakoda kannab endas vihjeid eri kihelkondade pärandist suure ilmapuuni välja,” tutvustas Puppart.
KU päevatoimetaja