AUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUT

Fotogalerii

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko peab mälestuspalvet kolonel Viktor Koerni langemise paigas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eile õhtul kirjeldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born neljakümne esimese aasta Suvesõja Audru lahingu paigas erinevate üksuste positsioone selliselt nagu ajalooallikate põhjal saab toimunut mälus taastada.

Borni sõnul olnud Pärnu tagasivõtmine kuulsuseta punaste poolt juba ette ära vormistatud, aga täpselt 80 aastat tagasi kulgenud sündmustekäik kujundas asjaolud teiseks ning hävituspataljoni kaotuseks arvestatakse erinevatel hinnangutel 111 kuni 130 inimelu. Tallinna hävituspataljoni võitlejate teed tõkestanud Wehrmachti ja Pärnu Omakaitse kaotused olid märkimisväärselt väiksemad. Sakslastest langes kuus meest ja omakaitsest kaotas elu ainsana Pärnu Omakaitse ülem Viktor Koern.

Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes langes Audru lahinguväljal 19. VII 1941. a kolonel Viktor Koern VR II/3

Võiduka lahingu ja kolonel Koerni mälestuseks koguneski mõniküemmend inimest tagasihoidliku mälestusmärgi juurde, millele on raiutud sõnad: „Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes langes Audru lahinguväljal 19. VII 1941. a kolonel Viktor Koern VR II/3”. Hallist graniidist mälestuskivi avati muinsuskaitsjate algatusel 1993. a 19. juulil.

Mälestusmärgi kõrval seisid Eesti ja Kaitseliidu lippudega auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkonna kaitseliitlased. Auvalvet toetasid kodutütred ja noorkotkad. Priit Kask ja Jaan Krinal esitasid duona mõned meeleolukad ja päevale kohased pillilood.

Audru osavallakogu esimees Jaanus Põldmaa esitas retoorilise küsimuse sellest, mida vastaks kolonel meie tänasele küsimusele: kas ta oleks meiega rahul? Põldmaa oletusel vastanuks Koern jaatavalt. Aga märksa olulisem on küsida inimestelt, kas ollakse valmis panustama Eesti eest sarnaselt 80 aasta tagusele ajale. Sellele arutlusele vastas Põldma, et siis ei oska öelda, kas oleme valmis. „Kuid me – mäletame.”

Kaitseliitlaste aupaukute saatel asetasid mälestuskivi ette kolmevärvilise lindiga pärja major Mehis Born ja naiskodukaitsja Jana Ots. Veel tulid oma pärgadega kivi juurde Audru osavalla esindatus, Eesti endiste metsavendade liit ja Eesti sõjahaudade hoolde liit.

Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak kordas keskpäeval Vabadussõjas langenute Pärnu ühiskalmistul kolonel Koerni kalmul räägitut.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko pidas mälestuspalve nii Audrus kui koloneli puhkepaigas.

Urmas Saard

Samal teemal:

VIKTOR KOERNI 80. SURMA-AASTAPÄEVAL LANGENUD SÕJAMEHE KALMUL

KOLONEL KOERNI LANGEMISE JA AUDRU LAHINGU 80. AASTAPÄEVA MÄLESTUSTSEREMOONIA