4. juulil oli Palamuse rahvamaja saal kujundatud selliselt nagu ka varasematel Oskar Lutsu huumoripreemia tunnustamissündmustel. Erilisena hakkas laval silma suur postmark, millele kirjutatud ENSV ja kus kujutatud hästi teada telesarja markantset tegelast Aino Kessnerit. Just selle daami mängimine tõigi tänavuse Lutsu naljaauhinna Linnateatri näitlejanna Helene Vannarile.
Mõned minutid enne kella kaht hakkas kostma tuntud laul sarjadest „ENSV” ja „EnsV” „Kui kunagi veel näeme”. Vannari astus lavale päevajuht Ivar Vinkmanni saatel ja pärast sissejuhatust asus vastama tema küsimustele. Nii saadi teada, et kokkupuude Lutsuga oli Helenel juba koolipõlves, kui ta lavastas „Nukitsameest”, kus kaasõpilased rollid said.
Tänane näitlejanna rääkis teatriõpingute algusest Vanemuise stuudios, õpingutest riikliku konservatooriumi lavakunstikateedris, kus ta lõpetas neljanda lennu 1970. aastal. Vannari alustas tööd Viljandi Ugalas. 1976 asus ta tööle Eesti NSV Riiklikku Noorsooteatrisse, mis nüüd kannab Tallinna Linnateatri nime. Vannari on selle teatri staažikaim näitleja.
Kahest etendusest koosnevas Mati Undi lavastuses „Kapsapea ja Kalevi koju tulek” mängis Helene Vannari Krõõta.
Elmo Nüganeni lavastuses „Karin ja Indrek. Tõde ja Õigus 4” oli proua Vannaril aga omalaadne roll Indreku ema Vargamäe Mari. Surnud tegelast mängides tuli tal laval istuda ja veidi ka Tammsaare teksti rääkida.
Vannarile otseselt nalja teha ja anekdoote rääkida ei meeldi, küll aga on ta nõus kriitikute arvamusega, et talle sobib absurdihuumor, mida leidub ka kurikuulsas Aino Kessneris.
Õnnitlejatest kutsuti esimesena lavale Kuremaal elav kultuuriedendaja Ene Raudkats – üks neid, kes tegi ettepaneku Vannarile Oskar Lutsu huumoripreemia anda.
Oma kodukandi Võromaa murdes kõnelenud Ene Raudkats pöördus päevakangelase kui Aino Kessneri poole, olles ise kehastunud tema rindeõeks, kes elab Võrumaal: „Möödunud aastal sai Lutsu preemia teie poeg Jüri (Jüri Kessnerit mänginud näitleja Argo Aadli), kes väga tubli mees. Mina arvan aga, et ema peaks auhinna saama enne kui poeg,” ütles Raudkats ja kinkis Vannarile oraanžid sokid. Täiesti juhuslikult läksid need kokku näitlejanna kleidi värviga. Veel kinkis ta taimi, mis sobivad ravimteede valmistamiseks.
Vannari ja Raudkats laulsid koos salmi tuntud laulust „Katjuša”.
Vannari on 33. Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat. Preemiasumma koosneb üksiisikute, asutuste ja ettevõtete annetustest ja tänavu saadi selleks kokku 4146 eurot ning 40 senti.
Igal aastal tunnustatakse ühte toetajat. Tänavu pälvis auhinna teenekas pedagoog ja taluperenaine Merike Kull.
Palamuse Kihelkonnamuuseumi pedagoog Aili Kalvus ja Viktor Svjatõšev viisid läbi Vannari Lutsu huumoripreemiaks löömise tseremoonia. Näitlejannal tuli vastata Aili Kalavuse teravmeelsetele küsimustele, mis käsitlesid nõukogude aega Eestis ja korrata tema järel laureaadi vannet. Viktor Svjatõšev viis laureaadiks löömise läbi vanaaegse koolikellaga. Kingituseks oli vallajuhil ahuroop tõsielu ja huumori segamiseks õiges vahekorras ja kaunis vitraaž.
Abivallavanem Angela Saksing kinkis Vannarile lillekimbu. Vannari kirjutas oma nime punasele Tootsi maakerale, kus juba ees varasemate Oskar Lutsu huumoripreemia laureaatide autogrammid.
Oskar Lutsu huumoripreemia välja andmise algatas kunagine „Kevade” kolhoos koos ajakirjaga Pikker. Praegu annab preemiat välja asutus Palamuse Kultuur koos Jõgeva vallavalitsusega.
Jaan Lukas
Samal teemal:
Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus
TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI
